27. aprill 2018

4/12 poolmaratonist: 41. Suunto virtuaaljooks ehk tegin ikkagi selle kuu jooksu ära!

Suure suuga lubasin viimati, et jätan selle kuu poolmaratoni ära, sest noh, rahast hakkas kahju ja mida kõike muud oleks osalustasu eest saanud. Nii kui ma olin selle välja öelnud, hakkas miski ikkagi kripeldama ning pekki küll, järgmisel hetkel tühjendasin oma rahakotti ja natuke hiljem jooksin aprilli poolmaratoni ikkagi ära.



Jooksmist alustades sai üsna pea selgeks, et saab olema üks väga raske jooks. Esimene kilomeeter puhus vastu selline tuul, et hoia ja keela. Ja pole vist ka eriti hea näitaja, kui juba esimestel meetritel tekib küsimus - miks ma seda teen?

Võtsin suuna Nõmme suunas, kujutasin vaimusilmas ette, et jooksen esimese otsa ülesmäge ja siis on hea allamäge tulla. Jooksin ja jooksin ning tundus, et mets varjab suurema tuule ära, sest õhu liikumist väga tunda ei olnud. Jõudsin raja lõppu, keerasin ümber ja üllatus-üllatus! Korralik tuulesein tuli vastu.

Mismoodi ma seda taganttuulena kuidagi ei tajunud? Ausõna, teistpidi joostes ei puhunud mingit tuult.

Kuna see rada on poolmaratoni jaoks natuke lühike, siis tundus 10 km peal hea mõte ümber pöörata ja üks ots veel raja lõppu joosta ja siis uuesti kodu poole lipata. Hakkasin seda kahetsema kohe, kui jälle tuulemüürist üles ronisin.

13. km alates kuni lõpuni puhus lihtsalt julm vastutuul. Õnneks viis rada veidi allamäge, seegi hea. Päris paljud kindlasti vaatasid, et ma olen vist täitsa sooda ja ei oska joosta. Nad muidugi ei teadnud, et ma üritan võistlust arendada ja jooksen endaga võidu. Kummaline võis see välja näha küll.

Olin rajale kaasa võtnud ka õunamaitselise geeli. No ma ei tea... mingi aeg oli see mu lemmik aga nüüd tundus nii keemia ja väga jahune. Võtsin paar ampsu ja viskasin järgmisesse prügikasti. Hea, et ma seda välja tagasi ei oksendanud. :D

Lõpuks jõudsin Õismäele tagasi ja kuna see peatänav on ringikujuline, arvasin, et kaua see tuul ikka enam vastu puhub. Aga säh, 21,2 km sai täis ja tuul puhus ikka vastu. Sain hakkama. Suutsin terve tee enam-vähem sama tempot hoida aga jah, üksinda on ikka raske joosta võistlustempos.

Jooksu ajal mõtlesin ühest agast, mis virtuaaljooksudega kaasneb - kui muidu saab õnne korral võistlustel radu lühemaks joosta, siis virtuaalidel kindlasti mitte. Kui on 21,2 km, siis nii tuleb joosta ka.

41. Suunto virtuaaljooks numbrites:
distants: 21,2 km
aeg: 01.58:39
keskmine kiirus: 5:35 min/km
keskmine pulss: 174 l/min
kiireim km: 17 - 5:18 min/km (ma ausalt ei tea, kuidas mul see õnnestus)
aeglaseim km: 21 - 6:00 min/km

Kuigi oli väga raske joosta ja päris mitu korda surin tee peal ära ning ma ei tea, kas see on veel vana rasv eelmisest aastast aga jäin ajaga väga rahule. Üksinda, tugevas tuules joosta alla kahe tunni... ok, mõni vangutab kindlasti pead, et jube aeglane aga minu jaoks ikkagi väga hea aeg. ;)

Hmm... millised tossud täna valida?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar