31. jaanuar 2018

Jaanuari kokkuvõte: ah, niisama laisklen

Ükspäev ilutses taevas halo

Mul on hea meel, et jaanuar saab lõpuks otsa ja algab veebruar. Ma ei tea miks aga mulle pole kunagi jaanuarid meeldinud. Selle aasta omal polnud suurt viga aga vahet pole, veebruar juba kõlab valgemalt, kevadisemalt ja eem... soojemalt vist siiski mitte?

Selle kuu suurim ahhaa-moment oli see, kui ma sain aru, et talvel sobib ka väljas joosta. Kuigi ükspäev (vist 16 jaanuar, kui ma ei eksi) võttis veidi vanduma küll, kui jooksmise ajaks tõusis megatugev tuul ja ma lihtsalt külmusin jääkamakaks. Aga ikka jooksin lõpuni.

Toopäev puges tuulekülmaga mu sisse ka mingi näljapisik, mis nõudis suurtes kogustes suhkrut ja jahu. Koheselt. Ma olen muidu küll suur magusasõber aga no seekord sai ikka korralikult selle sugar rush'iga võideldud. Hea, et suhkrupaistetust ei tekkinud.

Igatahes. Pärast külma tuli lumi. Palju lund. Suvetossud + lumi + libedus = mõnus kompott. Pulss on kõrge, tempo aeglasem kui teol ja ainus, mis veel rajal hoiab, on teadmine, et ükspäev. Ükspäev sulab lumi, vammus lendab seljast ja jooksusamm muutub teravamaks. Ükspäev!

Üldises mõttes võib jaanuari märksõnana nimetada laiskust. Trenni jõudsin kõigest 14 korda, mille peale kulus tühised 17 tundi. Neist 4x käisin jõusaalis ja 10 korraga jooksin jooksin ligi 92 km, millest üks oli poolmaraton... Praegu veel võib, varsti enam ei saa.

Sain kätte ka Suunto virtuaaljooksumedali, mis näeb välja selline:


Suunto virtuaaljooksul olin oma aeglase jooksuga kõigist kiirem. Sain üldarvestuses esimese koha. Heh, mitte, et see mingit suuremat tähtsust omaks aga väike võit siiski. ;)

Veebruari plaanid on lihtsad. Laduda vaikselt põhja, joosta natuke rohkem kui jaanuaris ja joosta 24. veebruaril järgmine poolmaraton. Jõusaali pääse sai ka läbi, seega hoian pöialt, et ilm püsiks enam-vähem.

Kirjutamisteni! :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar