31. jaanuar 2018

Jaanuari kokkuvõte: ah, niisama laisklen

Ükspäev ilutses taevas halo

Mul on hea meel, et jaanuar saab lõpuks otsa ja algab veebruar. Ma ei tea miks aga mulle pole kunagi jaanuarid meeldinud. Selle aasta omal polnud suurt viga aga vahet pole, veebruar juba kõlab valgemalt, kevadisemalt ja eem... soojemalt vist siiski mitte?

Selle kuu suurim ahhaa-moment oli see, kui ma sain aru, et talvel sobib ka väljas joosta. Kuigi ükspäev (vist 16 jaanuar, kui ma ei eksi) võttis veidi vanduma küll, kui jooksmise ajaks tõusis megatugev tuul ja ma lihtsalt külmusin jääkamakaks. Aga ikka jooksin lõpuni.

Toopäev puges tuulekülmaga mu sisse ka mingi näljapisik, mis nõudis suurtes kogustes suhkrut ja jahu. Koheselt. Ma olen muidu küll suur magusasõber aga no seekord sai ikka korralikult selle sugar rush'iga võideldud. Hea, et suhkrupaistetust ei tekkinud.

Igatahes. Pärast külma tuli lumi. Palju lund. Suvetossud + lumi + libedus = mõnus kompott. Pulss on kõrge, tempo aeglasem kui teol ja ainus, mis veel rajal hoiab, on teadmine, et ükspäev. Ükspäev sulab lumi, vammus lendab seljast ja jooksusamm muutub teravamaks. Ükspäev!

Üldises mõttes võib jaanuari märksõnana nimetada laiskust. Trenni jõudsin kõigest 14 korda, mille peale kulus tühised 17 tundi. Neist 4x käisin jõusaalis ja 10 korraga jooksin jooksin ligi 92 km, millest üks oli poolmaraton... Praegu veel võib, varsti enam ei saa.

Sain kätte ka Suunto virtuaaljooksumedali, mis näeb välja selline:


Suunto virtuaaljooksul olin oma aeglase jooksuga kõigist kiirem. Sain üldarvestuses esimese koha. Heh, mitte, et see mingit suuremat tähtsust omaks aga väike võit siiski. ;)

Veebruari plaanid on lihtsad. Laduda vaikselt põhja, joosta natuke rohkem kui jaanuaris ja joosta 24. veebruaril järgmine poolmaraton. Jõusaali pääse sai ka läbi, seega hoian pöialt, et ilm püsiks enam-vähem.

Kirjutamisteni! :)

28. jaanuar 2018

1/12 poolmaratonist: 36. Suunto virtuaaljooks

Allikas: Marathon100

Nonii. Aasta esimene poolmaraton tehtud. Kui päris aus olla, siis vahepealsed tuulekülmad seadsid jooksu kahtluse alla ja kuni jooksu lõpuni polnud ma päris kindel, kas ma jõuan lõpuni või mitte.

Valisin aasta esimeseks poolmaratoniks 36. Suunto virtuuaaljooksu eelkõige mugavuse tõttu. Sellise külma ja halliga eraldi kuhugi stardipaika trippida ja pärast märja nahaga tagasi tulla ei kõla eriti geniaalse köha-nohu-vaba-plaanina.

Hommikul pistsin nahka kaks banaani ja tassitäie kuuma teed. Kui ma jooksule regasin, siis muu info lahtrisse kirjutasin tellimuse ilusale ilmale. Aknast välja vaadates ei näinud ma mingit päikest ega hullutavaid soojakraade, nõuan raha tagasi??? Väljas oli -4 kraadi + eile sadas vihma - uiske päris kaasa ei võtnud aga olin valmis kõigeks.

Esimene kilomeeter oli ilmselt kõige hullem. Kõnniteel oli kiilasjää, mul oli jalas suvetoss ja terve keha tõmbas end pingesse. Nagu lehm jää peal. Mitte, et ma kunagi lehmi jääl näinud oleks aga millegi sellisena võis mu jooksmine välja näha küll.

Jalg harjus vaikselt. Kahju, et luupi kaasa ei võtnud, oleks kohe näinud seda pisikest kruusarada ka, mis kõnnitee paremasse serva jäetud oli. Kruusa peal oli ikka oluliselt mõnusam joosta. Ja oh seda vastutuult. *ohkan mingi 5 korda veel*

Päris mitu korda pidin appi võtma numbrid - mitme hingetõmbega jõuan joosta ühe kilomeetri. Kuna mul läks pidevalt sassi, siis ma ei saanudki seda teada. Iga natukese aja tagant arvutasin, et kui ma nüüd kõndima hakkan, lõpetan see ja see kell aga õnneks kõndimiseni ka ei jõudnud.

Umbes 15 km, kui korraks tundsin tuult selja tagant puhumas, märkasin, et enam polegi nii libe. Juhhei! Jään vist ellu selkorral. Kuidagi ma sinna Järveotsa kooli staadionile jõudsin ja kuidagi ma selle 21,2 km tehtud sain. Huh! Tegelikult oli hea olla. Nüüd jääb veel medal ära oodata.

36. Suunto virtuaaljooks numbrites:
distants - 21,2 km (reeglid näevad ette 100 m pikema distantsi läbimist)
aeg - 02:07:32
keskmine tempo - 6:00 min/km
keskmine pulss - 174 bpm
kulutatud energia - 1275 kcal
kiireim km - 2. 5:37
aeglaseim km - 14. 6:17

Selle jooksu pühendasin ma oma heale sõbrale (tsau, Asko), kellel juhtus just täna olema sünnipäev. Järgmine poolmaraton on plaanis ära teha 24. veebruaril.

Ilusat talve jätku seniks! :)

Ühel teisel päeval Paljassaarel

11. jaanuar 2018

Ja siit ta tuleb... poolmaratoni aasta!

Eelmisel aastal sai välja hõigatud idee joosta ühel aastal iga kuu üks maraton. Selline aasta tuleb 12 kuu pärast ehk 2019. Vähemalt praegu tahaks nii mõelda.

Sellest aastast saab aga soojendus ehk sissejuhatus maratoniaastale ehk kui kõik läheb nagu peab, siis võiks joosta nüüd iga kuu vähemalt ühe poolmaratoni. Vähemalt ühe sellepärast, et juba praegu olen ma mais end kirja pannud kahele poolikule - Riia ja Viimsi jooksule.

Kui Marathon100 võistluskalendrit vaadata, siis ilmselt jaanuaris, veebruaris ja märtsis tuleb ette võtta Suunto Virtuaaljooks. Aprillis aga pole hetkel ühtegi poolmaratoni võistlust... aga aega on, ehk midagi ikka tuleb. Kindlasti tuleb.

Selleks, et endale kinnitada, et mul on tõsi taga, tegin 2. jaanuaril midagi, mida ma pole mitte kunagi varem jaanuaris teinud. Panin tossud jalga ja läksin välja jooksma. Ja läksin uuesti. Ja uuesti. Ja siis kui ma jõudsin mõelda, et õues on ikka nii palju parem joosta kui jooksulindil, algas talv... aga ma jooksen edasi! Las see talv  murrab, ma proovin ellu jääda. :D

Parim osa oli aga see, et kui ma kolmandal korral välja jooksma läksin, tundsin õhus täiega kevadet... sest ma alustan väljas jooksmist tavaliselt märtsis/aprillis. Vaimusilmas kuulsin, kuidas linnukesed laulsid, asfalt oli lumesulamisveest märg, soe oli olla... ja no hallooo, ootaks äkki vähemalt jaanuari teise nädala ära või midagi.

Igatahes, poolmaratoni aasta läheb käima. Kes tahab, võib vabalt liituda. ;)