30. november 2017

Novembri kokkuvõte. Kas 2000 km tuleb täis?

Avasin ükspäev polari äpi ja avastasin, et minu aastane kilometraaž liigub vaikselt 2000 km suunas. Ohsa, ohsa! Selleks, et seda numbrit täis saada, tuleb jalad kiiremas korras kõhu alt välja kookida - puudu oli ja on ikka veel piisavalt palju, et diivanil vedeledes see täis ei tule. Tõsiasi oli ka see, et 2000 km tuleb kindlasti aasta lõpuks täis saada - kes teab, kas sellist asja enam kunagi elus veel näeb.

Siis saab poole sajandi või rohkema pärast, heldimuspisar silmas, tudisevate jalgadega kepinajale toetudes rääkida: "vaadake, kui mina veel noor olin, siis ikka joosti niiiiiiiiiiii palju". On, mille nimel pingutada, eksju!

November numbrites:
kogutud kilomeetreid - 115,8 km
treeningsessioonid - 33x
treeningutele kulunud aeg - 22 tundi
treeningpäevi - 19

2000 km'ni on hetkel minna veidi alla saja kilomeetri aga siin tuleb ka üks aga... ma ei viitsi. Eriti siis, kui ma vaatan kalendrist detsembrit väikese eelaimdusega, et 31 päeva asemel saab olema 22 võimalikku trennipäeva, millest lahutan maha veel 6 päeva, mil ma ilmselt trenni kuidagi ei jõua ja järgi jääb 16 päeva. See teeks küll kõigest 6,3 km päeva kohta aga jooksulindil jooksmine pole enam see, mis ta varem oli.

Eelmisel aastal käisin jooksmas hommikuti. Jõusaal oli tühi, õhku oli piisavalt aga praegu peaksin ma samade tingimuste saamiseks minema sinna kell kolm öösel äkki. Nüüd on seal nii palju rahvast, et isegi akna lahti tegemine ei aita - ikka jooksed nagu saunas. Alustan tempoga 6:30 ja lõpetan 8:30 - pulss kogu aeg sama. Normaalne, eksju. :D

Mul on selline tunne, et võtangi tossud uuesti kaenlasse ja lähengi pimedatele tänavatele läbi tuisu, vihma ja pori tuult trotsima. Sest kohe varsti on see hetk, kui ma enam jõusaalis joosta ei jõua. Ja variant - ära jookse üldse - ei tule kohe kindlasti kõne alla. Eks näis, mis detsembris saama hakkab.

Ahjaa... Võitsin ükspäev facebooki loosiga neli kringlit (tegelikult osalesin spa-paketi loosimises aga noh jah). Päris põnev oli hetkeni, kui mulle ulatati 6 kilo kringlit... spordiinimeste unistus noh. Te siis ei ole unistanud sellisest asjast? No kuulge, ikka olete ju! :D Kringlid olid muidugi väga ahvatlevad ja tundusid imehead, mistõttu ma ei pidanudki kaks korda küsima, kes kringlit soovib - läksid nagu soojad saiad. Pilti unustasin teha ja noh, kes seda saia ikka pildilt vaadata tahab.

Ps, on jäänud vaid 31 päeva, et täita ära kõik aasta alguses antud lubadused. ;)

Kõik piparkoogid tulevad sel aastal ükssarviku kujulised.

17. november 2017

Life update: Riia? Berliin? New York? Boston? Kaplinn?

Ahoi! Ei ole ma veel kuhugi kadunud, aeg on lihtsalt käest voolanud. Ja eks talveperiood on ka spordi osas veidikene igav, midagi väga ei toimu ja on lihtsalt selline rahulikum kulgemine. Suure hurraaga hakkasin kuu alguses käima rühmatrennides, mis lõppes sellega, et leidsin end ikka ja jälle pigem jooksmas aga mitte muusika saatel käsi-jalgu vehkimas.

Ehk siis rühmatrenni olen jõudnud kolme nädala jooksul kolm korda. Erinevaid rühmatrenne on nii palju, et kui kord nädalas erinevas käia, jätkub neid mitmeks kuuks. Mulle 24-7 fitnessi klubi lahendus täitsa meeldib - vahet pole, kas admin sulle ütleb ukse peal tere või mitte. Kahel korral käisin ka varahommikul, juba kell 6.30 olin platsis ja vastupidiselt eelmisele talvele, oli jõusaal rahvast täis. Nii tore, et nüüd saavad hommikuti ka need käia, kes peavad kindlalt kaheksast tööl olema.

Pidasin treeneriga nõu ja minu valmistumine uueks jooksuhooajaks algab vaikselt kohe aga kindlalt juba detsembris. Alustan põhja ladumisega nagu ikka ja siis vaatan jooksvalt edasi. Siis on kergem juba ka kevadistele jooksudele vastu minna. Hetkel on plaan juba mais minna (pool)maratonile Riiga.

Mul on olnud paar kuud ka üks kindel maratonimõte, mis tekkis tänu trennikaaslasele Annele, kelle jooksukäiku sellel maratonil käsi pulsil interneti vahendusel jälgisin. On päris ootusärevaks tegev, kui sa ootad inimese starti aga aeg läheb ja läheb aga stardiaega ei tule ega tule. Ma teadsin, et tegemist on suure jooksuga, aga et stardijoone ületamiseks kulub nii palju aega... pärast oli mul tunne, nagu oleks ise seal jooksnud.

Igatahes, nii kaua veeretasin unistust seal jooksmisest, kui tuli üks suur pilv ja tühjendas oma veepaagi sellele peale. Üks naiivitar ei osanud lihtsalt oodata, et sinna pääseb loosiga ja et loosimine on ammu läbi. Loomulikult pääseb suurtele jooksudele loosiga!!! Loomulikult ma ei tulnud selle peale!!!

Õnneks on veel üks variant sinna pääsemiseks aga kui järgmine aasta jooksma ei saa, siis loodetavasti järgmist loosimist enam maha ei maga. Jutt käib hetkel Berliini maratonist, sest minu viies maraton võiks tulla just selline suur ja vägev. Aga kui sinna ei saa, mõtlen midagi muud välja.

Või läheks hoopis New Yorki? Või Bostonisse? Või Kaplinna? Nende linnade maratonid laoti ka letti, kui uurisin variante, kuidas Berliini saada ilma loosita. Mu süda jättis kohe ühe tukse vahele, nii vägev! Ilmselt jään seekord ikka Euroopa piiridesse aga põnev ikkagi!

Ma ei tea veel, kuhu järgmine aasta mind viib, aga ma luban, et see ei saa olema igav! Ma tunnen juba praegu iga keharakuga, et see juubelimaraton saab olema äge.



5. november 2017

Treeningnädal 30.10-05.11.2017


Nagu lubatud, siis sellest nädalast kolisin trennid siseruumidesse. Väga põnev oli vahelduseks minna trenni nii, et ei pidanud ise midagi mõtlema ega jälgima. Lihtsalt lähed ja teed, mida treener käseb ning ongi tehtud. Aga mida siis sel nädalal tehtud sai:

E: Puhkepäev. 
Käisin Nõmme 24-7 Fitness spordiklubi avamisel ja soetasin endale soodushinnaga 3-kuu treeningkaardi, lisaks sain ka väikese kingituse. Jõusaal ise oli väga asjalik aga no Laki klubi hiiglaslike aknaid ei asenda miski ja Nõmmel ei olnud neid ühtegi. Kuna Laki oma on ka logistiliselt paremas kohas, siis enamik trenne saavad tehtud seal. Õismäelt Priislele trenni minna oleks ka muidugi seiklus omaette.

T: Fitball&stretching.
Lubasin oktoobris enam mitte trenni teha aga noh, ei pidanud vastu, läksin ikka. Tahtsin alustuseks võtta midagi iisi-briisit aga sattus selline korralik lihastrenn, et hoia ja keela. Väga põnev oli suure füsiopalliga maadelda ja hoida seda minema lendamast. Treening ise keskendus pigem ülakeha lihastele ja tasakaalule.

K: Suvaline aeroobne treening.
Seekord kellaajaliselt sobivasse trenni ei jõudnud ja hilisemat ei viitsinud oodata. Liigutasin end 15 min jooksulindil, stepperil ja rattal, lõpetasin korraliku venitamise ja rullimisega. Seljalihaste rullimine pani aga silmad tuld välja lööma. Kui ma ei teaks, arvaksin, et mu selg on vahepeal kuskil trammi all aega viitnud. Lihased said pai ja loodetavasti on järgmine kord juba parem.

N: Puhkepäev.

R: BodyBalance.
Avan siis treeningsaali ukse ja mida ma näen? Saali valgustasid kümned küünlad ja kaks paberkattega valgustit. Esimene asjana panin ammuli vajunud suu kinni, võtsin mati ja jäin põnevusega trenni algust ootama. BB on üks mu lemmiktrenne aga sellises romantilises valguses polegi ma varem teinud. Kuid seda, milline puunukk ma olen, ma parem ei hakka kommenteerimagi. Treener hüppas paar korda minu juurde ja vajutas mind rohkem venitusse - ta ilmselt ei uskunud, et ma päriselt ka ei paindu. :D

Seal saalis on samuti hiiglaslikud aknad ja lõpuvenituse ajal vaatasin aknast lõputuid mustamäe tulukesi, aju puhkas, patareid said täis laetud - midagi enamat oleks olnud raske soovida. Sellised vist hakkavadki mu enamik reede õhtud nüüd olema.

L: Puhkepäev.
Oli plaani minna aga kuna õhtustele külalistele oli vaja tordike teha, siis jäin martsipani voolima. Võtsin ette liiga ambitsioonika plaani. Ühe tordi asemel sai kaks, üks halloweeni eri ehk ajumustriga ning teine kudumismustriga. Ja niimoodi ma trenni ei jõudnudki... aga vähemalt tordid söödi ära.

P: Jooksmine + venitus.
Jooksin tund aega jooksulindil. Esimesed kümme minutit otsisin õhku taga, kes hapniku kinni keeras? Kuna kardiomasinate alal kedagi teist ei olnud, siis hüppasin korraks lindilt maha ja avasin akna. Kohe palju parem oli. Kokku jooksin tunni ajaga umbes 8 kilomeetrit aga tunne oli, nagu oleks paar tundi saunas istunud.

Mõtted tiirlevad vaikselt juba uue maratoni suunas. Võimalik, et minu viies maraton ehk minijuubel saab tehtud välismaal. Aga on ka võimalus, et jooksen selle taas Tallinnas - järgmine aasta on seal tõenäoliselt jälle uus rada, ehk ei panda midagi hullu sisse. :)