31. juuli 2017

Juuli kokkuvõte. Kas see on siis normaalne?

Tartu

Täiesti uskumatu aga tegin ära! 311 km ühe kuuga. Veel eelmine kuu tundus, et juuli tuleb hullumeelne aga täna enam mitte - kõik on tehtav, kui on tahet! Viimased kaks nädalat tuli joosta võidu ajaga ja kui alguses arvasin, et une arvelt on seda raske teha, siis tegelikult oli hommikul joosta ülimalt mõnus. Hommikujooksude plussid on need, et joosta on vaikne, kellestki ei pea mööduma, sõiduteid võib ületada üsna suvalt, piisavalt jahe vältimaks ülekuumenemist, hommikupäikesest valgustatud loodus on palju ilusam kui päeval ja noh, ülejäänud päev on murevaba - trenn on ju tehtud!

Viimased kolm trenni tulid aga üsna raskelt ja käis üks suur minutite lugemine. Kui jalad veel jooksid, siis aju oli küll otsi andmas. Annaks taevaisa mulle mõistust edaspidi jääda normaalsetesse piiridesse. Tegelt ka, nii natuke oli eilsel pikal jooksul puudu, et ma mitte kunagi enam ei jookse. Seisma ei saanud ka jääda, sest mõte koju jalutada tundus veel hullem. Kaks-kolm minutit kauem piinlemist - tänan ei! :D Õnneks ootab ees väike treeningpuhkus ehk nädala peale on vaja joosta kõigest 24 km, mida on vähem kui mu viimases treeningus üksi oli. Juhei!

Üks jooks Tallinnas

Juuli numbrites:
treeningsessioone: 26x
...sh trennipäevi 22x
treeningutele kulunud aeg: 40 h
kogutud kilomeetrid: 311,4 km
trennidega põletatud kalorid: 14 002 kcal
maha joostud sammude arv: 298 958, mis teeb terve kuu peale ca 9600 sammu päevas või ca 13 000 sammu treeningpäeva kohta

Tartus tuli rohem edasi-tagasi joosta

Pikkadel jooksudel katsetasin ka uusi geele ja pean tunnistama, et olen leidnud endale uue lemmiku aga kuna mul on kaks geeli veel proovimata, siis sellest pikemalt hiljem. Juuli tegi eriliseks ka asjaolu, et kõik jooksud said tehtud kindla tempo järgi olenemata pulsist. Ühest küljest oli põnev, pakkus ajule uusi impulsse aga teisest küljest oli sedasi joosta ka veidikene raskem, sest olenemata sellest, kas oli langus või tõus, puhus vastu- või taganttuul, tuli tabada õiget tempot.

Augustis ootab ees kaks jooksuvõistlust: Ööjooksu poolmaraton ja jooks ümber Ülemiste järve. Neist esimese suhtes olen hetkel ühel põhjusel nõutu ja see, kas ma lähen rekordit või elu aeglaseimat jooksu jooksma, selgub küll vist alles jooksu ajal. Aga põnevil olen küll! Ülemiste järve jooksu ootan samuti põnevusega, juba selle raja pärast. Lisaks neile tuleb ka Tartu Suvejooks, kus ma küll ei jookse aga osaline olen ikka.

Mainimata ei saa ka jätta, et maratonini on jäänud kõigest 40 päeva. NELIKÜMMEND!!! Suur töö on ära tehtud ja juba kuue nädala pärast on ka maraton ühte- või teistpidi tehtud! Natuke on kahju ka, sest on olnud tore aeg, hindamatu kogemus! :)

Jooksmiste vahepeal sai seljakotiga ringi rännatud

23. juuli 2017

Puhkan ehk 243 km tehtud, 68 km veel jäänud

Ilus Tartu

Ohsa, kus on olnud alles kuu... Tundub, et sel kuul tuleb lausa 300 treeningkilomeetrit täis. Asja teeb vaid grammi võrra hullemaks tõsiasi, et mul on töölt puhkus võetud, mis omakorda tähendab, et lisaks treeningutele olen saanud ka väga palju ringi sõita, kõndida ja ronida.

Kui eelmisel aastal lõin puhkuse ajal trennidele suhteliselt kergelt käega, siis seekord on asi teisiti. Ühte ja teistpidi nuputades olen ikka plaani saanud ära täita. Suuremalt jaolt ikka une arvelt...

Üks hommik näiteks ärkasin kell 5:15, et ära teha 22 km pikkune jooksuring, et olla valmis esimesel võimalusel startima Läti suunas. Arvasin, et Tartu on künklik aga Gauja jõe kaldad panevad tunduvalt rohkem õhku ahmima. Jalad teadsid õhtul täpselt, kui palju nad olid vaeva näinud aga seisin ikka veel püsti. :D

Erglu klintis, Gauja jõgi. Ja see oli alles liivamäe tipp...

Ka täna olen juba 25 km pikkusele jooksuringile varahommikul linnukese taha pannud, tänane eesmärk oli pigem vältida kuumust ja see õnnestus hästi. Ja nii ilusat jooksu pole ammu olnud - esimesed 10 km valitses ümberringi tihe udu, millest paistis õrnalt läbi päike. Samas oli iga sõidutee ületus kui loterii - üle tee tuli joosta vaid kõrvadele lootes.

Väike osa imeilusast Viru rabast

Ja ühte kohta soovitan külastada neil, kes sinna sattunud veel pole - Viru raba, mis asub Harjumaal Lahemaa rahvuspargis. Tõeliselt ilus koht. Ujumisriided tasub ka selga panna, sest rajale on tehtud väga mõnus supluskoht.

***

Tänan ka neid, kes kirjutasid ja kommenteerisid. Kui puhkus läbi, siis süvenen põhjalikumalt. Mõned mõtted juba tekkisid. :)

Ükspäev laulis bussis üks koolieelik pideva joruna ühte lauset: "ma olen vapper, tubli ja hea". Mõtlen, et kui järgmise nädala ka veel üle elan, siis laulan samamoodi!

Juminda poolsaare tipus olid vaid väikesed kivid

10. juuli 2017

Kaks kuud maratonini!

Foto: Janek Oblikas

Käisin vahepeal end jälle nõelumas. See oli juba viies kord viimase aasta jooksul - nagu väike narkomaan. Aga et seekord näha ilusamaid numbreid, pingutasin ma oluliselt rohkem. Alustuseks proovisin süüa igapäev natuke rohkem, suurendasin toidukogust eelkõige kiudainete rohke toidu näol. Samuti tarbisin edasi rauapreparaate.

Ei ole see toitumine lihtne aga oli pingutust väärt küll.

Kui ferritiin oli veebruaris 6,9 µg/l ja aprilli lõpus 8,3 µg/l, siis juuni keskel juba 11,9 µg/l. Samuti oli c-reaktiivne valk langenud 2,1 mg/l pealt 0,2 mg/l'ni. Ferritiin võiks küll veel rohkem olla aga parem ikka, kui oli enne.

Samuti paranes tunduvalt ka jooksuvorm. Kui alguses pidasin jooksuajal tempot alla 6 min km kohta taganttuule süüks, siis praegu see enam imestama ei panegi.

Ja kõige parem asja juures on see, et kaal langes ka veidi allapoole. Mul kodus kaalu ei ole ja ma ei tea, mis numbreid see mais oleks näidanud aga aprillis olin veidi üle poole kilo raskem kui juunis. Proovisin jälgida ka kaloraaži aga see on nii tüütu tegevus, et ma andsin praktiliselt kohe alla. Miks ei ole leiutatud juba sellist äppi, mis ise tunneb ja mõõdab ära selle, mis suhu läheb? Ja siis vajadusel tõmbab söögiisu ka nulli, rääkimata magusaisu kaotamisest.

Maratonini on jäänud kaks kuud. Umbes pooltel päevadel olen ma üsna enesekindel, et ma teen selle plaanide järgi ilusti ära aga ülejäänud päevadel ei saa ma aru, kuidas ma eelmine aasta nii hea tulemuse jooksin? Ja et joosta maraton alla nelja tunni on liiga utoopiline! Ei saa olla lihtsalt. 

Kui ma juuli jooksukava kätte sain, pidin peaaegu tati kurku tõmbama. Nägemist isiklik elu! :D Kui juuli kokkuvõtet ei tule, siis võib arvata, et ma kas ikka veel jooksen või laman kuskil kraavis. Ok, nii hull see ka nüüd pole... ei, ikka päris hull on. Juuli ennustatav kilometraaž tuleb 280+ km. Õnneks algab varsti puhkus, mille muuga seda ikka sisustada... :D

Foto: Janek Oblikas

5. juuli 2017

Kuidas ma endale peaaegu tünga tegin...

Lappasin ükspäev Marathon100 jooksukalendrit ja pidasin plaani, kas ja milline jooksuvõistlus võtta juulis kavva. Etteruttavalt ütlen ära, et juulis ma siiski ühtegi võistlust kaasa ei tee, puhkan, kui nii saab öelda. 

Jõudsin ükshetk sellise jooksuni nagu Võhma Jooksupäev. Vaatan, osalemine tasuta, ainult viis kilomeetrit - tore! Aga kole hilja algab. Trükkisin google mapsi sisse teekonnad Tartust ja Tallinnast, nägemaks, kaua sinna sõidab. Kuna mul on sel ajal ka puhkus, siis tekkis idee, et noh, võiks ju minna. Mõeldud, tehtud! Panin märkmikusse ka kirja, et tuleb Võhma minna. 

Kes ei tea, siis Võhma asub Viljandi lähedal. M100 lehel oli aadressiks, et Võhma asub Mustjala vallas aga no kui asub, siis asub, ma ka neid valdasid väga ei tea ja rohkem väga ei süvenenud. Saate aru, kuhu ma tüürin, jah?

Nädalapäevad hiljem ja täiesti juhuslikult avastasin, et see Mustjala Võhma ei ole mitte teps Viljandi Võhma. Nüüd ma näen jah, et ka M100 lehel on jooksu nime all asukohaks Saaremaa. Ja kui tähelepanelikult mapsi trükkida, siis võib näha, et Võhma nimetust kannab Eestis lausa seitse asulat: üks linn ja kuus küla, millest lausa kaks on Saaremaal. Võtab veidi võhmale küll.

Kui ma poleks seda märganud, siis kes teab, võib-olla oleksin olnud 19. juulil ühes Võhmas aga start oleks olnud hoopis ühes teises Võhmas. Piinlik. Aga naljakas. Hea, et Tallinnat on üks, jube jama oleks, kui ma maratoni hommikul ootaksin teises Eesti otsas starti aga mida ei tule, on stardipauk.

Kusjuures, Viljandimaa Võhmas toimub ka üks jooksuvõistlus aga paar päeva varem: Võhma Tervisrajamaraton. Ja siis silmadega üle lastes peaks aru saama, et mis erinevus on Võhma Jooksupäeval ja Võhma Terviserajamaratonil. :D

4. juuli 2017

Hingetõmbepaus


Kuna juuli tuleb hirmus igav kuu, siis siia spordijuttude vahele ka natuke elu-olu, et oleks veidi põnevam.

Alustan sellest, et käisin ükspäev kohvikus. Mis seal erilist, onju? Minu jaoks on, sest ma ei ole eriline kohvikutes käija (Tallinna vanalinnas pole üldse käinud) ja antud kogemus kinkis mõnusalt positiivse emotsiooni, et seda peab lihtsalt jagama. Nimelt potsatas ükspäev mulle kiri, et olen võitnud tasuta koogitüki ja kohvi kohvikus Rukis, mis asub Tallinna vanalinnas, Viru tänavas. Mitu kärbest ühe hoobiga võiks veel saada?

Koht, kus saab keset suve vastlakukleid!!!

Kuna jagatud rõõm on topeltrõõm, siis läksime kooki ja kohvi nautima kahekesi. Kohvikusse sisenedes olime veidi imestunud - nii palju rahvast! Õnneks oli üks laud vaba, täpselt meile. Koogivalik pani  muidugi õhku ahmima, isegi vastlakuklid olid olemas. Valisime kahepeale beseetordi ja hea oli, et kahepeale, rohkem oleks olnud liiga palju.

Nimi beseetort annab sellest hetkel veidi vale ettekujutuse, kuna tegemist oli mõnusalt mahlase ja õhulise ning ka väga magusa tordiga, pigem ütleks, et midagi sefiiri sarnast. Tort ise oli muidugi imehea, esimene amps lennutas pilvedele, nagu pidu keset suud. Tehes ka ise torte ja olles saanud ka halbasid beseekooke, siis uskuge mind, ainuüksi see väike tordilõik oli kohviku külastamist väärt. Seda enam, et sellist torti ise naljalt järgi ei oskagi vist teha.

Suurem asi kohvisõber ma pole, kuid ühest lattest ära ei öelnud. Ma ilmselt olen see nn pühapäeva kohvijooja - joon seda väga harva aga siis olgu parim! Ei pidanud pettuma! Muidugi ei saa mainimata jätta ka suurepärast teenindust. Eks ühelt vanalinna kohvikult ootadki perfektsust ja seda me ka saime.

Beseetort

Õhtul ootas ees aga üks korralik lõigutrenn ja päeval saadud suhkrudoos kulus selleks täielikult ära. Plaanisin minna staadionile aga seal toimus mingi üritus, mistõttu leppisin oma tavapärase jooksurajaga. Joosta tempoga 5:10 kolm kilomeetrit vastutuules ja kergelt ülesmäge ei tundu just lihtsa ülesandena. #täieliksurm

Ja lõpetuseks... Hea, et jooksjatelt veel kergeliiklusteede kasutamise eest jooksumaksu ei küsita.