29. jaanuar 2017

Minu päris esimene spordilaager

Need, kes FB's mind jälgivad, said vahepeal aimu, et osalesin Marathon100 korraldatavas projektis "Eesmärgiks SEB Tallinna maraton". Eesmärgiks seadsin maratoni alla 4 tunni.

Jaanuari alguses kutsuti mind II vooru ehk minilaagrisse Jõulumäele. Võib tunduda veider aga ma polnud varem üheski spordilaagris osalenud ja kui Janek Marathon100'st mulle kirjutas, siis ma olin ikka väga põnevil. Isegi ülimegasuper põnevil. 

Pilte mul hetkel näidata pole aga kohe, kui need ja loengumaterjalid saan, teen lisapostituse.

Alustuseks tuli reede õhtul kuidagi Jõulumäele saada. Sain õnneks autoga ja ei pidanud bussidega jamama. Tallinn-Pärnu maantee ei üllatanud ja oli sama õudne nagu ikka (Tallinn-Tartu pole pooltki nii hirmus). Erilist tähelepanu väärivad autojuhid, kes sõidavad 110 km/h ja vahetult enne kiiruskaamerat vähendavad kiirust 70 km/h'le. Nagu miks???

Jõulumäel sai esimese asjana kohe süüa. Seejärel kuulasime Sparta treenerit Ahtot, kes rääkis jooksmisest. Esimene mõte, mis mulle sellest meenub, on, et maratoni läbimiseks piisab, kui iga nädal joosta ca 42 km. Ükskord, kui Ahto lõpuks lõpetas, oligi juba  magamamineku aeg (minu pärast oleks vabalt võinud hommikuni rääkida, nii põnev oli).

Hommik algas jälle toiduga, misjärel saime kuulda loengut jooksmisest. Seekord rääkisid Einar ja Margus Jooksupartnerist. Pole midagi teha, tuleb hakata jooksma rohkem, kiiremini ja jõulisemalt. Saime kuulda ka Moonika Pilli lugu, kes leidis tee maratonile sama projektiga. Üks tõeliselt andekas inimene ja natuke kadedaks teeb ka - miks minul see kõik nii lihtsalt ei tule? :D

Loengud kuulatud, suundusime trenni. Mina sattusin Einari ja Marguse gruppi. Seda osa ootasin kõige vähem, sest mina + külm + libedus = halb unenägu. Pidin aga üllatuseks tõdema, et väga mõnus oli õues joosta. Alustuseks jooksime end soojaks ja päris mitu korda käis judin läbi, et sinna metsa ma oma terved luud kõik jätan aga jäin terveks. Seejärel tegime staadionil jooksuharjutusi ja sees jõuharjutusi. Viimased olid midagi uut ja tänaseks on lihased mõnusalt valusad sellest.

Pärast trenni sai jälle süüa. Toidust nii palju, et pakuti sellist tavalist koolitoitu, mis oli päris hea ja nostalgiline aga kuidagi pole harjunud nii palju makarone, kartulit ja jahukastet sööma. Magustoiduks oli reede õhtul tarretis ja laupäeva lõunaks mannavaht. Kes seda enam mäletab, millal ma neid viimati sõin. Arvan, et kui minna Jõulumäele kõvasti sportima, siis selline toit võib päris mõnusalt toitev olla.

Pärast lõunasööki saime rääkida väiksemas grupis endast, mis eesmärgid on, milline on olnud meie teekond jne. Seejärel kuulasime loengut Compressport sääristest ja Nike jalatsitest ning suundusime taaskord õue trenni tegema. Seekord jooksime 30 minutit sõiduteel, kus libedusest polnud märkigi, tegime staadionil kiirendusi, lõpetasime trenni väikese venitusega ja oligi kõik. Õhtusöök ja koju minek.

Mulle meeldis, et trennid olid piisavalt lihtsad ja ei tekitanud väsimust aga samas olid mitmekülgesed. Meeldis, et ei räägitud toitumisest, keskenduti ikka põhiliselt jooksmisele. Ja üldse oli väga tore üritus toredate inimestega.

Tagasi Tallinnasse oli mul au sõita koos Janeki ja Ahtoga. Tagasisõit möödus kui linnutiivul, saime veel rääkida oma eesmärkidest ja teekonnast ning küsida küsimusi. Näiteks sain kinnitust, et jooksulindil jooksmine pole jalgadele üldse nii hull, kui tihtipeale arvatakse. Et minu eesmärk joosta maraton alla 4 tunni on täitsa reaalne. Et minu vastvalminud õpiku-jooksuplaan tundub üsna mõistlik. Võite ilmselt ette kujutada, kui mõnusalt ülemotiveeritud ma pärast kõike seda nüüd olen.

Sel aastal on selle projekti ülesehitus veidi teistmoodi kui on olnud eelnevalt. Esmaspäevaks valitakse 44 inimese seast välja 18-20 jooksjat, kes saavad III vooru (pöidlad pihku!) ja Marathon100 lehel toimub ka väike hääletus. Siiski hääled loevad vaid ca 30% ulatuses ja tähtsam on treenerite arvamus (seega, ei võida see, kellel rohkem sõpru). Järgmiseks neljapäevaks peaks olema selge, kes on need 6, kes pääsevad projekti.

Isegi, kui ma ei saa projekti (ma ei jää hetkel lootmagi sellele), on mul kindel eesmärk joosta see maraton alla nelja tunni ja on olemas inimene, kelle poole tahan pöörduda jooksukava saamiseks, et see eesmärk võimalikult valutult ja hästi ära täita.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar