16. oktoober 2016

Nädala kokkuvõte 10.10-16.10.2016

Vahelduseks saab kirjutada ka millestki muust kui ainult jooksmisest. Nimelt ostsin ma eelmine pühapäev jõusaali hommikuse kuupaketi ning tuletasin lihastele meelde, mis asi on hantel ja kang. Väga veider oli teha tühja kangiga soojenduskükke ja saada korralikud reielihaste krambid. Ah? :D Ühesõnaga, esimesest jõusaalitrennist midagi head välja ei koorunud. Jalad leinasid pikki jooksuotsi...

ESMASPÄEV
Äratus kell 6:00. Kausitäis kaerahelbe putru kõhtu ja trenni. Jõusaalis selgus, et eelmise päeva mini-trenn annab ikka mõnuga tunda, mistõttu tegin harjutusi vaid nendele lihasgruppidele, mis ei olnud  sel hetkel veel valusad. Tööle minnes oli kuidagi eriliselt hea olla, mõnus värskus oli hinge pugenud. No ja kui hommikul on juba trenn tehtud, siis tähendab, et õhtul on rohkem vaba aega ka, jei! Mitte, et ma oma piimhapet täis lihastega väga seda vaba aega kasutada oleks saanud.

TEISIPÄEV
Kuna eelmise hommiku äratus tundus kui piinarikas surm, siis seekord äratas kell 10 minutit hiljem. Sellistel varastel hommikutundidel tundub ka 1 minut rohkem und täieliku võiduna. Tegin kardiot ehk testisin igat kardiomasinat natuke. Ma juba kujutan ette neid pimedate ja külmade talvehommikute "idüllilisi" jooksutrenne jooksulindil... jee!

KOLMAPÄEV
Kui eelnevatel päevadel käisin Teaduspargi GymLecos, siis seekord suundusin Laki omasse ja see oli hea otsus. Teine jõusaal on mõnusalt valge, avar, suurte akendega ja seal oli ka vähem inimesi (loe: esimeses oli peale minu üks-kaks, teises olin päris üksi :D). Selkorral tegin korraliku jalapäeva. Tund aega ja juba jalad värisesid all. Mõnus!

NELJAPÄEV
Ma poleks uskunud, et päev pärast jalapäeva võiks kõhulihaste harjutused olla nii valusad. Tuharates oli täpselt selline tunne, nagu oleks keegi üritanud roostes naelaga neid mõrvata. Seekord oli jõusaalis rohkem inimesi, ei tekkinud tunnet, nagu oleks keset ööd sisse murdnud. Ühe maja küljes näitas termomeeter -7 kraadi. Küllap see polnud õige aga kergelt ehmatav küll.

REEDE
Väljateenitud puhkus! Kui hommikuse trenni pluss on see, et õhtul on rohkem vaba aega, siis miinuseks on see, et töölt hiljem koju minnes passin superhüpermega ummikus Pärnu maanteel Hiiu jaamast Nõmme turuni. Trennivabal päeval lähen tööle varem ja õhtul sellist nalja ei näe.  Inimesed võiks rohkem bussiga sõita, hoiaks veidi ruumi kokku. :D

LAUPÄEV
Veel üks puhkepäev. Käisin ühel koolitusel end harimas.

PÜHAPÄEV
Täna tehti jõusaalis filmi. Sisse õlitatud poolpaljad tüdrukud ja üks kutt poseerisid ning tegid erinevaid harjutusi. Minu kardio-trenni see õnneks ei seganud. Alustuseks jooksin 15min, siis sõitsin rattaga, stepperiga ja veel ühe korra rattaga. Kokku sai tunni ajaga läbitud lausa 15km. Väike venitus veel otsa ja oligi kõik.

15. oktoober 2016

Motivatsiooniks

Hiljuti nägin ma väga kummalist unenägu:
Jalutasin ühe ammuse sõbrannaga mere kaldal. Õues oli jahe ja tuuline, meri lainetas korralikult. Meil mõlemal olid seljas tuulejoped. Ühtäkki tundsin, et ma tahan minna ujuma, kuid sõbranna manitses, et ära mine, vesi on külm ja lained on suured.
Ühtäkki leidsin ma end madalas vees, kus lained käisid üle pea. Vesi oli väga mudane ja rämpsu täis. Iga lainega ma vajusin vee alla ja ma pidin ujuma pinnale. Iga kord, kui sain natuke edasi ujutud, lükkas laine mind tagasi kaldale. Kuid ma ei jätnud jonni ning läksin uuesti ja uuesti. 
Mingil hetkel avastasin ma ennast istumas kuskil pisikesel saarekesel, kus enam ei olnud tuult ja ümberringi oli puhas ja vaikne meri. Vesi hakkas vaikselt kaduma aga nägin eespool veel ühte veekogu ja teadsin, et ma pean sealt veel üle saama.
Siis vaatasin tagasi, kust ma tulin. Kalda peal istus see sama sõbranna, kes jäi minust maha. Ta oli endale selga pannud minu jope ja lehvitas veel kurvalt. See võis olla ka mingi teine mina, kes ei tahtnud mugavustsoonist väljuda ja seetõttu jäi paigale tammuma. Mina seal saarekesel tundsin ennast hästi, sest olin jõudnud kaugele... ja siis ma ilmselgelt ärkasin ning ei saanud teada, mis edasi sai. 

Selline sügavamõtteline uni. Laupäeva õhtu jätkuks veel mõned mõtteterad, mida olen enda jaoks kirja pannud:

Kui sa juba oled läbimas põrgut, siis hoia end edasi minemas. Ära jää seisma. Ära jää püsima ebaõnnestumistesse.

Iga sinu raisatud võimaluse saab keegi teine endale. Kui sina seda ei tee, teeb seda keegi teine. 

Ma olen kõigega rahul, ma lihtsalt tahan rohkem! Muidugi ma olen tänulik kõikide heade asjade eest, mis mul elus juhtuvad aga ma ei taha jääda paigale tammuma, ma tahan minna edasi!

A river cuts trough a rock not because its power, but its persictence! Üks ilusamini kirja pandud mõte. Nii on!

Success is getting up one more time than you have been knocked down. Alguses küsitakse: miks sa seda teed? Hiljem juba: kuidas sa seda teed? Ja siis öeldakse: ütle mulle lihtsaim viis, kuidas saada sama tulemus.

Don't give up what you want most for what you want now. Ajutine õnn vs pikaajalisem õnn. Kuigi jah, seda on kergem öelda, kui teha. :)

Pilt: pixabay

4. oktoober 2016

Kuidas edasi?

Selle aasta jooksualased eesmärgid said ilusti sooritatud. Võiks isegi öelda, et jooksuhooaeg oli loodetust paremgi. Hetkel tundub, et võin sellele hooajale punkti ära panna.

5km: eesmärk oli joosta alla 25 minuti. Jooksin Saucony jooksul 23:11. Uueks eesmärgiks saab siinkohal püüelda sinna 20 minuti lähedale. See tähendab muidugi kilomeetri ajaks 4 min aga ma olen üsna optimistlik - kui mitte järgmine, ülejärgmine, siis mingi aasta ikka.

10km: eesmärk oli joosta 50 minutit. Jooksin Rapla jooksul 48:05. Samuti jooksin Saku poolmaratonil esimesed 10km paar sekundit üle 50 minuti. Uueks eesmärgiks saab siin pürgida 45 minutile lähemale, kuid väga lootust ei hellita hetkel.

21,1 km: sellel distantsil oli kõige raskem murda läbi 2 tunni müürist. Päris mitu aastat kulus selle lammutamiseks. Sel aastal see ka lõpuks õnnestus ja lausa kaks korda. SEBil õnnestus joosta kuuma kiuste 1:55:56. Sakus oli kindel plaan joosta samasse kanti aga kuna jooksust kujunes korralik võistlus, siis punnitasin lausa 1:49:43 välja. Siinkohal väga suurt eesmärki ei püstitagi, hea, kui saaks veel kirja mõne aja alla 1:50:00. 

42,2 km: minu selle aasta suurim ettevõtmine - Helsinki City Marathon. Tahtsin joosta 4:30:00 aga olin suutnud suvega end paremasse vormi treenida ja jooksin hoopis 4:19:54. Arvestades seda, milline on Helsingi maratoni rajaprofiil, on mul vaid üks küsimus: kas tasasemal maal suudaksin joosta 4 tundi? Helljeee... see saabki minu uueks maratoni eesmärgiks. Kui mitte täna, siis homme kindlasti murran end alla 4 tunni meeste sekka, hehe.

Nüüd tuleb aga kõige raskem küsimus: kuidas edasi?

Ma suutsin iseenda, google ja kaasaelajate tarkusega jõuda nii kaugele, kus ma hetkel olen aga kuidas teha seda kõike veel paremini?

Kui ajas tagasi mõelda, siis Helsingi maratoniks polnud ma veel päris valmis. Seda õiget jooksusammu, kerget jalga ja head minekut tundsin alles poolteist kuud hiljem Sakus. Seega tuleb uuel aastal hakata kas tunduvalt varem väljas pikki maid jooksma või tuleb maraton nihutada hilisemaks... aga uue aastani on õnneks veel aega, seega hetkel võtan veidi vabamalt ja lasen mõtetel koguneda. :)

2016a sain kokku 7 medalit