30. september 2016

Septembri kokkuvõte

Alles nüüd, septembris sain ma aru, kuidas ja miks ma suutsin terve suvi nii palju joosta. Lihtne: maraton! Nüüd, kui see on tehtud ning seda enam, et õhtud lähevad järjest pimedamaks, tuulisemaks, vihmasemaks ja jahedamaks, ei kutsu mind mitte miski sinna õue maad kündma. Ma võin jooksma minnes ükskõik kui hästi end riidesse panna aga minna üksi pimedatele tänavatele... ei ei ei. Mulle oleks vaja mingit väga suurt lõukoera kaasa. Siis võin minna. Kõlab nagu ma elaks kuskil Kopli liinidel... aga võrreldes Tartuga on ka Õismägi pimedal ajal ikka väga kõhe kant.

September numbrites:
jooksutrenne - 12x, neist 3x võistlust
muid trenne - 2x keharaskustreeningut

jooksukilometraaž: 125,2 km
kõnnitud maa: hetkel 322,3 km

Jooksukilomeetreid tuli harjumatult vähe. Üks põhjustest on see, et ma pole trennis väga üle 1,5h enam jooksnud ja noh, pingutasin mis ma pingutasin joostes, need nohupisikud said mu ikkagi kätte ning ravimiseks kulus veidi aega. Lubasin septembris osaleda viiel võistlusel aga käisin ainult kolmel. Ärajäänutest üks tõsteti teisele päevale ümber, mis mulle ei sobinud ja teine... ah, ma olin lihtsalt laisk, hoidsin jaksu Saku jooksuks.

Saku Sügisjooksu graafik

Selle kuu säravaimaiks hetkeks võib lugeda Saku Sügisjooksul poolikul saadud kolmandat kohta aga kindlasti ei saa jätta tähelepanuta, et olen nüüdseks lausa kaks korda jooksnud poolmaratonil alla kahe tunni. Lõpuks ometi! Selle kuu õppetund oli ka see, et kui sa ise enda eest piisavsalt ei pinguta, siis võib tulla  keegi teine ja võtta su võimaluse endale. Ka 30 sekundiline edumaa on edumaa! :)

Selline lühike kokkuvõte siis seekord.

2 kommentaari:

  1. Maraton oli päris hea motivaator jah. Mul ka on peale maratoni trennide osas kõik ainult allamäge läinud.

    See sinu Saku jooks teeb mind ausalt öeldes kadedusest roheliseks. Nii koha kui aja pärast. Ma nädal peale maratoni kusjuures kaalusin päris põhjalikult Saku 10 km jooksul osalemist. Ma ei ole seda distantsi veel kunagi jooksnud ja siis otsides, kus seda veel sel aastal Tallinna ümbruses teha saaks, koperdasingi Saku maratoni otsa. Ma isegi juba uurisin sarnaselt sinuga enne teiste osalejate tausta ja vaatasin, et esikolmikusse ilmselt asja ei ole, aga 4. koha osas võiksin ehk juba konkurentsi pakkuda. Siis aga sai selgeks, et minust mõnda aega veel kiiresti jooksjat ei ole, kahjuks.

    Aga tegelikult ma hakkasin kommenteerima hoopis sellepärast, et öelda, et juhul, kui sa peaks olema kunagi kaalunud, et tahaks vahelduseks hoopis orienteerumisjooksu proovida, siis järgmisel esmaspäeval on selleks hea võimalus: Väike-Õismäel toimub linnaorienteerumise päevak (http://www.linnaorienteerumine.ee/). Ma ise olen täielik orienteerumise fänn ja mõnikord on raske mõista, kuidas teised üldse "tühje" jooksukilomeetreid viitsivad koguda. :) Tõesti soovitan proovida. Vigade ja äraeksimise pärast ära üldse muretse, neid teevad ka mitte-enam-algajad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul oli ka pärast esimest maratoni umbes kuu aega selline tunne, et aitab sellest jooksmisest. Aga see õnneks möödus. Teine maraton pakkus juba rohkem emotsioone. Ja las läheb veidi allamäge, ükshetk tuleb jälle tõus! :)

      Ma arvan, et poolmaratoni aja suhtes pole kadedust vaja tunda, sest minul kulus selle tulemuseni jõudmiseks umbes-täpselt 6 aastat. Seega väga palju tööd, higi, verd ja vaeva. Ja ma julgen Sinu maratoni aja põhjal pakkuda, et poolmaratoni jooksed minust tüki maad kiiremini ka esimesel korral.
      Aga miks kiiresti joosta veel ei saa? Maratoni tõttu veel lihased väsinud või tekkis mingi vigastus?

      Orienteerumisjooksu ma pole tõepoolest kunagi kaalunud. Lihtsalt sellepärast, et pole ette juhtunud. Ma uurin homme hommikul seda linki põhjalikumalt aga osalemise kohta lubadust hetkel ei anna. :D Aga tänan kutsumast ja kindlasti kaalun osavõtu varianti. :)

      Kustuta