11. september 2016

SEB Tallinna maraton (poolmaraton) 2016

Start! Olen alumise palli all, 2:00:00 tempomeistri taga.
Hommikul valdas mind rõõm, kui nägin taevas vaid halli värvi aga kaua see ei kestnud. Just selleks hetkeks, kui starti jõudsin, ilmus välja päike, küttis ilma megakuumaks ja kadus praktiliselt kohe, kui olin finišisse jõudnud. Tubli, Päike, hea töö!

Alustasin jooksu 2:00:00 tempomeistriga aga kaua selles grupis ei püsinud, hing ihkas kiiremat tempot (ilmselgelt halb otsus aga mis halvasti, see uuesti :D). Nii raske oli mõistust kuulata, et halloo, sellise ilmaga sa ei jookse alla 5 min/km, see pole 5km jooks. 

Tüüpiline, et alguses tahad kõike kiiresti ja lõpus ei jõua pooltki.

Esimeses joogipunktis võtsin spordijooki, mis osutus mustsõstra-maitseliseks - väkväkväk. Rohkem ei riskinud, jõin edaspidi vaid vett. Mõned topsid vett lendasid ka pähe ja särgile. Vedas sellega, et geelipunktis sain valida oma lemmikmaitse - õunaga. Rajal sõin kokku 4 geeli, mis on poolmaratoni kohta küll rekord (nt maratonil sõin neid vist 5 tk).

Umbes 6. kilomeetril avastasin, et ikka väga raske on joosta. Kõik tuli järsku meelde - põhjused, miks ma enne maratoni jooksmist ei sallinud (maraton on ikka jumala tšill ja mõnus poolmaratoni kõrval) ja kõik see, mis tundeid tekitab kuumus koormuse ajal. Aga jalad ignoreerisid endiselt mõistuse häält, mis juba kisendas "võta tempo maha, sa saad kuumarabanduse" (õnneks ei saanud).

Kes selle tõusu sinna lõppu toimetas?!?

Meeldis, et mingis osas nägi vastutulevaid jooksjaid. Sai mõtted enda jooksult ära ja otsida tuttavaid. Ainuke, kelle lõpuks ära tundsin, oli Margit, kes jooksis maratoni ja noh, minu kõrval nägi ta ikka väga värske välja (mis tegelikult oli, seda ma ei tea, muidugi).

Nii hea, et mul on nüüd see gpsi'ga kell. Ilma selleta oleks ma raudselt kauem jooksnud. Kuigi jah, tempo langes iga minutiga ja olin juba valmis, et 2 tunni tempogrupp püüab mind varsti kinni. Mu aju ei jõudnud enam analüüsida, millises graafikus ma jooksen. Päike kõrvetas lagipead, jalad ei tahtnud enam joosta ja ainus, mida ma ootasin, oli lõpp aga seda ei tulnud veel nii pea.

Nagu eelmisel pildil näha, siis kõndisin kahes viimases joogipunktis (punane joon pulss, sinine tempo). Tegelikult oleks tahtnud viimased 3 kilomeetrid kõndida või veel parem - trammiga otse finišisse sõita. Samuti tundus hea mõte lihtsalt tänava äärde kerra visata ja keelduda edasi minemast.

Viru keskuse juurde jõudes hakkas koitma - Vabaduse väljakule viib tee ju ülesmäge... eiiiii!!!! Ja nii oligi. Viimane kilomeeter ilusti ülesmäge ehk tsaumaviskannüüdsussidkotti. Kuulsin ühtäkki oma nime raja äärest ja üks trennikaaslane Tyskist hõikas, et enam pole palju jäänud, nii tore, andis jõudu juurde küll. Minu kella järgi oli 21,1 km Viru ringil aga lõpp ei tahtnud veel kuidagi paista.

Finiš. Tehtud!
Ja juba paistiski finiš. Juhhei! Ja juhhei vol2 - aeg tuligi alla 2 tunni! Sain kaela ilusa medali. Uskumatu, et ära tegin. Või noh, ei ole see midagi nii uskumatu, millalgi pidi see ju juhtuma. Lihtsalt ilm üllatas oma suvise temperatuuriga ja see tegi jooksmise tunduvalt raskemaks, kui ma ette kujutasin.

Distants: 21,1 km (kella järgi 21,5 km - ei oska veel hästi kurve sirgeks joosta)
Aeg: 01:55:56
Keskmine tempo: 5:26 min/km
Keskmine kiirus: 10,9 km/h
Keskmine pulss: 181 l/min
Põletatud kalorid: 1246 kcal
Koht: 1098/3214,  naistest 211/1366, vanuseklassis 144/869

Lõpuks ometi on poolmaratonis kahe tunni sein murtud!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar