9. september 2016

Nike noortejooks 2016 ehk massipsühhoos

Tehtud!
Enne starti plaanisin joosta hästi kergelt, pingutamata ja sörkides aga seda, et joosta tuli terve tee aeglasemalt kui ma tavaliselt trennis jooksen - seda ma ei osanud küll oodata.

Stardikoridor oli megakitsas ja mega-super-üle-rahvastatud. Stardipauku ma ei kuulnudki, olin lihtsalt nii taga. Stardijoone ületamiseks kulus mul KAKS minutit. Selge oli see, et isegi slaalomjooksust ei saanud siin enam rääkida. 

Rada läks kohe ülesmäge. Vaatasin just rajakaarte ja ei saa aru, kas poolmaratoni rada läheb sealt samast aga ma vägavägaväga loodan, et mitte, sest siis ma olen kohe surnud. Mu jalad mäletavad veel liigagi hästi neid Helsingi tõuse.

Esimene kilomeeter kulges mul 8:00 min/km - jah, võite naerda. Teine km oli juba parem, sai veidi jalgu sirutatud - 7:18 min/km. Siit edasi läks veidi paremaks. Distantsi pikkuseks oli 4,7 km ja läbisin sellega ajaga - paluks nüüd pasunaid ja vilekoori - kolmkümendminutitjakakskümmendnelisekundit (numbrina oleks liiga julm). See aeg polegi oluline, sest jooks oli tegelikult väga vahva. Sellises rahvamassis polnudki varem jooksnud ja eks see oli juba elamus omaette.

Mis mind enim rõõmustas? Lõpuks ometi on leiutatud alternatiiv nendele vastikutele haaknõeltele, mis särke lõhuvad. Nimelt oli sellel jooksul jala ümber pandav ühekordne paberist kiip (samasugune nagu rinnanumbrite taga aga kleepsuga jala ümber pandav). Selline:

Selline lahendus võiks nüüd levima hakata, saaks haaknõeltest lahti.

Finishis sain üllatuslikult ka medali. Mulle kohati tundub, et neid medaleid on hakatud liiga kergekäeliselt jagama aga see selleks.

Come RUN with us! :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar