16. august 2016

Enne maratoni

No nii. Olen vahepeal jõudnud tagasi Eestisse ja püüan mõned emotsioonid möödunud maratonist kirja panna. Kuna see päev õnnestus ikka täiega, siis tundub hea ideena tuleviku mõttes kirja panna, mis oli minu arvaates õige tegutsemisviis enne maratoni.

Maratoni-eelsel õhtul oli selline põnev päikeseloojang

Treening
Sel aastal ma tõepoolsest jooksin palju. Alates aprillist loobusin ma ka jõutreeningutest (tegin neid, kuid minimaalselt). Lihtsalt jooksin - lõike, tempokalt, rahulikult, lühikesi maid, pikki maid, vihmas, päikeses, tuules, ülesmäge, allamäge, kõikjale.

Hoolimata paljudest soovitustest internetis, maratoni eel ma koormust ei vähendanud. Alles viimasel nädalal tõmbasin tempo maha ja no see töötas täiega minu kasuks. Jalg oli piisavalt puhanud ja isegi see veider põlvevalu ei tulnud tagasi ei maratoni ajal ega ka pärast jooksmist. Samuti ei hakanud jooksu ajal valutama selg, mis oleks pidanud jõuharjutuste puudumise tõttu  olema nõrk lüli. 

Toitumine
Enne Rapla jooksu juhtus nii, et hommikusööki mul polnud ja Selverist peale lihapiruka ja kaerahelbeküpsise midagi polnud ning see osutus ideaalseks toiduks enne jooksu. Lähtusin ka seekord sellest kogemusest ja sõin maratoni hommikul ja lõunal lihapiruka, kaerahelbeküpsise ja banaani. Tund aega enne jooksu sõin viimase toidu ja maratoni ajal ei tekkinud kordagi nälga ega ka rasket tunnet kõhus.

Muu
Ilm oli selline nagu ta oli - 14 kraadi, vihm ja tugev tuul. Mina kui kõige suurem külmavares üldse, pidin ikka korralikult pead murdma, millise riietusega minna rajale. Panin selga pikkade käistega pluusi, peale t-särgi ja selle peale kaltsukast soetatud 1 eurose dressika. Vähemalt startida oli soe. 

Dressikas lendas juba esimeses joogipunktis pürgikasti. Vahepeal küll mõtlesin, et võtan ka alumise pluusi alt ära aga hea, et seda ei teinud, kuna sain kaela paduvihma ja päris külm oli korraks joosta. Palav ei hakanud hiljem enam kordagi. Seega riietusega panin ka kümnesse.

Samuti oli täielik bingo vaseliini avastamine. Määrisin sellega end peaaegu üleni kokku. :D Ja tulemus: 0 villi, 0 hõõrdumist ja 100% terve nahk. Ise ka üllatusin. Tasus ära see värk. Lisaks määrisin nädal enne starti iga päev end magneesiumi geeliga ja jooksurajal ei tekkinud ühtegi krampi (jooksu ajal magneesiumi lisaks ei tarbinud).

***

Jube jama on aga see, et alguses sain aru, et maratonil tehtud pildid on hinna sees ja kuna finishis oli palju fotograafe, siis enda fotoaparaadiga pilte teha ei lasknud. Aga täna selgus, et ikka raha eest saab neid. 1 pilt on 20 euri ja kõik pildid on 60 euri. Ebanormaalne. :'(

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar