22. juuli 2016

3 nädalat maratonini

Eelmises postituses rääkisin sellest, kuidas hakkan nüüd jooksumahtu vähendama aga tuleb välja, et seda ma ikkagi ei tee. Kui googlesse trükkida "mida teha enne maratoni" vms, siis leiab hulganisti soovitusi, kuidas ikka peab iga nädal aina vähem jooksma, et keha rohkem puhkaks. Miks mina siiski teisiti toimin?

Esimene silmade avaja oli üks kommentaar, et ma jooksen niigi vähe ja kui ma hakkan veel vähem jooksma, siis ega see midagi head ei too. Kui nüüd mõtlema hakata, siis tõepoolest. Enne teisi võistluseid ma ei jookse vähem ja kui jooksengi, siis on võistlusel tavaliselt raskem. Samuti vähendasin jooksumahtu eelmise maratoni eel ja maratoni teine pool oli raskem kui algus. Siis hakkaski tööle loogika, mis käskis mul unustada see jooksumahu vähendamise plaan. Lisaks sain selles osas veel kinnitust ka teistelt asjatundjatelt.

Kulmu paneb kergitama see, et soovitatakse küll maratoni eel jooksumahte vähendada aga ei öelda välja, mis peaks olema seljuhul tavaline nädala kilometraaž. Pigem käivad need soovitused neile, kes jooksevad nädalas kordades rohkem kui mina ja lõpetavad maratonil esimeste seas. Katsetan, kas see loogika peab paika, sest kogemused ongi need, mida mul hetkel ei ole.

Igatahes. Kolm nädalat on jäänud. Mida ma vahepeal tegin? Hetkel on mul päris esimene puhkus, kus ei pea mõtlema koolile, lõputöö kirjutamisele, praktikale, töö otsimisele, lisasissetuleku otsimisele jne, mistõttu on pea veidi laiali otsas - tahaks igalepoole  jõuda ja kõike teha aga mind on ju ainult üks.  

Gauja jõgi
Käisin Lätis, Valmieras. See linn pole teab mis suur aga kõndimist  ja ronimist oli omajagu. Samuti sai käidud ujumas Gauja jões, mis oli päris huvitav kogemus. Esiteks oli vool nii tugev, et ujudes vastuvoolu, liikusin ikka pärivoolu. Teiseks oli vesi nii madal (sügavaim koht oli mulle rinnuni), et saime kõndida vabalt teisele poole jõge. Kolmandaks oli väga hea taimevaba liivane põhi ja mõnus ürgmets mõlemal pool kallast.

Valmiera
Käisin Pärnus. Ikka mere ääres ka. Alguses läksime Papiniidu randa, siis Raeküla randa ja enne äratulekut käisime õigele turistile kohaselt ka linnarannas. Ma pole eriline päevitaja aga vesi mulle meeldib. Viimasel päeval oli merevesi 16 kraadi ja hambad ristis tuli minna, sest kes teab, millal jälle saab. :D

Pimestavalt valged jalad
Korraldasin esimest korda üllatus-sünnipäeva. Keeruliseks muutis asjaolu fakt, et see toimus omas kodus ja kõik tuli sünnipäeva lapse silme all ära teha aga pean ennast kiitma, sest kõik õnnestus veatult.

Üllatustort. Proovisin esimest korda tulpe teha (need äärmised peaksid olema tulbid) aga tuleb veidi veel harjutada.
Käisin veel mustikaid korjamas ja nüüd on sügavkülmas üle 8kg (suhkruta) toormoosi. Seekord oli küll tunne, et ei iial enam. Ikka suht ära tüütab lõpuks. 

Ämbliku küüsis Karksi-Nuias :D
Käisin jooksmas ka. Oot... käisin ka või? Käisin ikka aga vähem, kui oleks tahtnud. Kahjuks (või õnneks?) unustasin Tallinnast ära minnes pulsikella koju, mis tähendab, et mitmed päevad on sõltumata päevasest liikumisest 0% aktiivsusega. Teisisõnu puhkasin ka numbritest. Aga hetkel liigun ikka sinnapoole, et ka juulis tuleks vähemalt 150 jooksukilomeetrit täis.

Täna hommikul läksin nii vara jooksma, et reaalselt ärkasin alles poole jooksu peal. Ikka selleks, et saaks nüüd uuesti asjad pakkida ja seekord Tartu poole veidi vaadata. :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar