30. juuli 2016

Juuli kokkuvõte ja 2 nädalat maratonini

Aprillis jooksin ma veidi üle 100km.
Mais 148,7km.
Juunis 150,3km.
Juulis... ma pole kunagi varem ühes kuus nii palju jooksnud.


Juuli esimese kahe nädalaga olin jooksnud pea 100 km juba täis (vau, ise ka imestan) ja vaikselt juba mõtlesin, kas 200 km tuleb kuu lõpuks täis aga siis juhtus see, mis alati juhtub - elu segas vahele. Seekord siis puhkuse näol, mis tähendas palju jalgsi/sõidukiga liikumist ja mõnevõrra vähem jooksmist.

Võistlusi oli 1 - Saucony Tartu Südalinna Jooks, 5km. Ametlikult 5km isiklik rekord parandatud (00:23:11). Lõppkokkuvõttes olen tulemusega ülirahul.
Jooksutrenne: 13 - päris vähe...
Muid trenne: 2 - nagu juuniski, kokku 15 trennipäeva.
Puhkepäevi: homsega koos 16 - paneb kukalt kratsima küll, kas seda on ehk liiga palju?

Jooksukilometraaž: Polari järgi 187,4 km aga see on täielik tüng. Alguses vaatasin, et ohoh aga siis tuli meelde, et siit tuleb maha võtta üks joonistamisele kulunud trajektoor ja kaks paadiga sõitu. :D Ehk siis juulis jooksin ma tegelikult: 160,6 km

Kõige pikem jooks ajaliselt kestis 02:50:01 ja läbisin selle ajaga 23,1 km. Selgeks sai see, et nii pikki jookse ei tasu teha männimetsas, sest lõpuks võtab pildi ikka korralikult virvendama. Mets hüpnotiseeris ära. Aga samas püsis pulss alla 150 l/min ja üldse oli kerge joosta.

Kõige pikem jooks distantsilt oli 23,9 km ja aega kulus selleks 02:48:10. Jooksin seekord Murastesse. Mulle meeldib see turvatunne, et vajadusel saab iga hetk astuda teelt kõrvale, kõndida lähimasse bussipeatusesse ja sõita koju tagasi. Seekord lõppes jooks aga Kakumäe Selveris, kus ma pidin viimases hädas hoopis oma joogiveevarusid täiendama. Aga iseenesest oli väga hea ja kerge jooks, kasvatas täiega enesekindlust maratoni osas.

Igaksjuhuks mainin, et suurem osa minu jooksudest on ikka palju palju lühemad. Nii 8-9 km ja jäävad sinna 1 tunni kanti. Nendest on lihtsalt igavam rääkida. ;)

Paaril korral käisin trenni tegemas ka Tartus Anne kanali ääres. Seal on uus uhke välijõusaal ja ma olen täiesti kindel, et seda ei projekteerinud asjatundjad. Ma ei hakka rääkimagi nendest metallist jooksutõketest, mis on mulle nabani... vaadake näiteks neid pilte:


Jepp, mida rohkem harjutust sooritad, seda rohkem mossi läheb nägu. Need pole ainukesed seal ja ma ei saa aru, mida sellega öelda tahetakse? Et a'la ma ei tohi üle 3 lõuatõmbe teha, sest rohkem on halb?!? Miks? Või ma ei saa lihtsalt pointile pihta... Aga kui need kõrvale jätta, siis tegelikult on täiega äge koht valmis tehtud.

***

Juuli oli trennide mõttes üllatavalt hea võrreldes eelmiste aastatega. Üleelmine suvi, kui ma esimeseks maratoniks valmistusin, siis käisin jooksmas/trennis kas hästi vara või megahilja aga tänavu ei olnud ilm kuidagi takistuseks. Seda enam poeb minusse kahtluseuss, et teist maratoni jooksen põrgukuumuses. Kaks nädalat ongi jäänud... Kas ma olen valmis? JAAA! :)

29. juuli 2016

Kus Tallinnas joosta saab?

Kes on seda blogi veidi pikemalt lugenud, teab, et olen Tallinnas täitsa uustulnuk ja mõned kuud tagasi olin täitsa hädas, kus siin joosta saab. Esiteks, ma ei näinud kedagi jooksmas ja teiseks, niiiii palju autosid. Vaikselt aga hakkasin leidma erinevaid radu ja peab mainima, et vaatamata kõigele on vähemalt Haabersti/Nõmme kandis väga head jooksuvõimalused. Toon siinkohal mõned näited just selle piirkonna kohta, ehk on mõnele minusugusele tulevikus abiks.

Paldiski mnt on tiheda liikluse ajal täielik hullumaja. Seetõttu istusin bussi ja sõitsin Rimi juurde. Sel korral jooksin Stroomi randa, kuhu viib väga mõnus mereäärne kergliiklustee. Tipptunni ajal on seal liikumas väga palju inimesi, saab teha korralikku slaalomit ja soojade ilmade korral on ka rand puupüsti täis. Samas kevadel ja kindlasti ka sügisel võib seal jällegi väga vaikne ja mõnus olla. Suurt sõiduteed tuleb ületada vaid üks kord (tagasi tulles ka) - Vabaõhu muuseumi juures.

Kakumäel saab ka päris mõnusasti tiirutada aga miinuseks on see, et sõiduteede ületuskohti on päris tihedalt. Arusaadav, suured ilusad lossid vajavadki palju autosid ja juurdepääsuteid. :D Samuti on tiheda liikluse ajal seal vähe õhku aga muul ajal on täitsa tore.

See rada on aga üks väga häid avastusi. Kui hakata näiteks Räga bussipeatusest minema Tabasalu suunas, siis tuleb ette üks valgusfoor ja see on ka kõik. Edasi lihtsalt jookse. Olen jõudnud Maasika bussipeatusesse (10km) aga tegelikult läheb see tee veel pikalt edasi. Tundus olevat selline vaikne ja rahulik kant. Ma ei kohanud mitte kedagi seal sportimas aga oli ka laupäeva õhtu. Rada ise on üldiselt tasane, välja arvatud tõus enne Tabasalu.

Üks minu esimesi jookse Tallinnas sel aastal oligi ümber Harku järve. Kevadel oli seal väga ilus, loodus tärkas, linnud laulsid aga siis tulid mingid kopad ja lõhkusid ühest kohast pinnase nii ära, et mitte ei tahtnud enam sinna porimülkasse minna. Ei teagi, mida seal ehitama hakati ja kas enam üldse seda rada läbida saab. Miinuseks on rannaosa, kus on palju suitsetajaid ja risti-rästi seiklevaid inimesi.

On võimalik ka selliseid suuremaid ringe teha. Näiteks minna Harku metsa suunas, sealt  Harku külla ja hakata mööda Paldiski mnt'd tagasi tulema. Miinuseks ongi see maantee. Seal on küll üsna lai eraldusriba aga ikkagi nõme, kui veoautod sinust mööda kihutavad. Aga iseenesest ei pea edasi-tagasi jooksma ja saab ühe ringiga asja tehtud.

Haabersti/Nõmme kergliiklustee on üks parimaid radu üldse vist. Sellel on palju eeliseid: peaaegu olematud sõiduteede ületused, liiklejaid pigem vähem ka tipptundide aeg ja mustmiljon variatsiooni minna näiteks Glehni parki, Harku metsa või tiksuda ainult kergliiklusteel - vastavalt tujule. Rajaprofiil on Nõmme poole joostes tõusvas joones aga seda parem on tagasi tulla. Ainuke rada, mille juures ei oska ühtegi miinust välja tuua.

Järveotsa kooli staadion on üks tänuväärne koht. Mu imestus oli päris suur, kui selle koha leidsin, sest Tartus ei tea ma ühtegi sellist korralikku staadionit, kuhu võib igaüks minna ja täitsa ilma rahata. Eriti hea on seal sellise vihmasema/halli ilma korral lõike teha - siis saab kindel olla, et kedagi teist pole ja keegi ette ei jookse. Aga ka kergejõustikku on seal mõnus teha.

Kui aga jube laiskus murrab konti aga samas nagu peaks ennast liigutama, siis sobib selleks ka Väike-Õismäe tiigi ümbrus. Kui staadionil ma suudan tiirutada tund aega samal ringil, siis vot selle tiigi ümber tekkis veel suurem tüdimus kui enne oli aga mujale ka ei viitsinud minna. Õudne. Iseenesest on rada hea, muldpinnasega ja inimeste arv on tugevas sõltuvuses ilmaga. Tiigi juures on ka üks pisike välijõusaal ja üks ajab-asja-ära staadion.

Ja viimasena toon välja Pääsküla raba, kus ma olen käinud palju kordi jalutamas ja korra marju korjamas aga jooksnud ei ole. Sinna on lihtsalt liiga pikk tee, kui kodust minna. Samas on see aga väga hea koht jooksmiseks, palju erinevaid variatsioone ja vahelduv maastik. Igav ei tohiks küll hakata. Pildil on näha vaid üks väga väike osa sellest kohast. Miinuseks on aga maod. Ma polnud varem elus nii palju madusid näinud, kui sel aastal seal kohanud olen.

Selline see pisike valik minu marsruutidest ongi ja ei ole siin midagi. Loodud on täitsa mõnusad jooksmisvõimalused ja trennitingimused ning valikuvõimalusi on tegelikult jalaga segada. :)

22. juuli 2016

3 nädalat maratonini

Eelmises postituses rääkisin sellest, kuidas hakkan nüüd jooksumahtu vähendama aga tuleb välja, et seda ma ikkagi ei tee. Kui googlesse trükkida "mida teha enne maratoni" vms, siis leiab hulganisti soovitusi, kuidas ikka peab iga nädal aina vähem jooksma, et keha rohkem puhkaks. Miks mina siiski teisiti toimin?

Esimene silmade avaja oli üks kommentaar, et ma jooksen niigi vähe ja kui ma hakkan veel vähem jooksma, siis ega see midagi head ei too. Kui nüüd mõtlema hakata, siis tõepoolest. Enne teisi võistluseid ma ei jookse vähem ja kui jooksengi, siis on võistlusel tavaliselt raskem. Samuti vähendasin jooksumahtu eelmise maratoni eel ja maratoni teine pool oli raskem kui algus. Siis hakkaski tööle loogika, mis käskis mul unustada see jooksumahu vähendamise plaan. Lisaks sain selles osas veel kinnitust ka teistelt asjatundjatelt.

Kulmu paneb kergitama see, et soovitatakse küll maratoni eel jooksumahte vähendada aga ei öelda välja, mis peaks olema seljuhul tavaline nädala kilometraaž. Pigem käivad need soovitused neile, kes jooksevad nädalas kordades rohkem kui mina ja lõpetavad maratonil esimeste seas. Katsetan, kas see loogika peab paika, sest kogemused ongi need, mida mul hetkel ei ole.

Igatahes. Kolm nädalat on jäänud. Mida ma vahepeal tegin? Hetkel on mul päris esimene puhkus, kus ei pea mõtlema koolile, lõputöö kirjutamisele, praktikale, töö otsimisele, lisasissetuleku otsimisele jne, mistõttu on pea veidi laiali otsas - tahaks igalepoole  jõuda ja kõike teha aga mind on ju ainult üks.  

Gauja jõgi
Käisin Lätis, Valmieras. See linn pole teab mis suur aga kõndimist  ja ronimist oli omajagu. Samuti sai käidud ujumas Gauja jões, mis oli päris huvitav kogemus. Esiteks oli vool nii tugev, et ujudes vastuvoolu, liikusin ikka pärivoolu. Teiseks oli vesi nii madal (sügavaim koht oli mulle rinnuni), et saime kõndida vabalt teisele poole jõge. Kolmandaks oli väga hea taimevaba liivane põhi ja mõnus ürgmets mõlemal pool kallast.

Valmiera
Käisin Pärnus. Ikka mere ääres ka. Alguses läksime Papiniidu randa, siis Raeküla randa ja enne äratulekut käisime õigele turistile kohaselt ka linnarannas. Ma pole eriline päevitaja aga vesi mulle meeldib. Viimasel päeval oli merevesi 16 kraadi ja hambad ristis tuli minna, sest kes teab, millal jälle saab. :D

Pimestavalt valged jalad
Korraldasin esimest korda üllatus-sünnipäeva. Keeruliseks muutis asjaolu fakt, et see toimus omas kodus ja kõik tuli sünnipäeva lapse silme all ära teha aga pean ennast kiitma, sest kõik õnnestus veatult.

Üllatustort. Proovisin esimest korda tulpe teha (need äärmised peaksid olema tulbid) aga tuleb veidi veel harjutada.
Käisin veel mustikaid korjamas ja nüüd on sügavkülmas üle 8kg (suhkruta) toormoosi. Seekord oli küll tunne, et ei iial enam. Ikka suht ära tüütab lõpuks. 

Ämbliku küüsis Karksi-Nuias :D
Käisin jooksmas ka. Oot... käisin ka või? Käisin ikka aga vähem, kui oleks tahtnud. Kahjuks (või õnneks?) unustasin Tallinnast ära minnes pulsikella koju, mis tähendab, et mitmed päevad on sõltumata päevasest liikumisest 0% aktiivsusega. Teisisõnu puhkasin ka numbritest. Aga hetkel liigun ikka sinnapoole, et ka juulis tuleks vähemalt 150 jooksukilomeetrit täis.

Täna hommikul läksin nii vara jooksma, et reaalselt ärkasin alles poole jooksu peal. Ikka selleks, et saaks nüüd uuesti asjad pakkida ja seekord Tartu poole veidi vaadata. :)

16. juuli 2016

4 nädalat maratonini

Ja ongi maratonini jäänud 4 nädalat. Kui vahepeal olin muutumas veidi ebakindlamaks, siis täna on mul küll juba päris positiivne ootusärevus. :)

Minu praegused eesmärgid maratoniks:
1. Nautida jooksu. Tahan tunda samasugust tunnet, mis eelmine kord. Hetkel mõtlen, et haagin ennast 04:30:00 tempomeistri sabasse aga see pole kindel. Kui tahan, jooksen kiiremini ja kui vaja, jooksen kasvõi 6 tundi täis. Kuus tundi tundub selline realistlik ka, hehe. 
2. Tutvuda jooksurajaga ja teele jääva arhitektuuriga? Ühesõnaga, kavatsen joosta nii aeglaselt, et suudaksin kõike ümbritsevat endasse ammutada, sest tihti ma ikka Helsingis sellist marsruuti läbima juhtun. Ma olengi Helsingis varem vaid ühe korra käinud, millalgi 10a tagasi äkki.
3. Kuna sel korral olen valinud 100% teise lähenemisviisi võrreldes eelmise maratoniga, siis mingit aega ma jooksma ei lähe. Isegi uut rekordit mitte. Jooksmine peab olema mõnus ja kui tempovalik või rekordi punnitamine selle tuksi keerab, siis see ei kõla eriti mõnusana. Maratoni jooksjate sõnul on kõige sagedasemad kolm viga mida tehakse: vale tempovalik, vale tempovalik ja vale tempovalik.

Minu sisetunne ütleb mulle, et kuna hetkel ei ole olnud eriti suviseid ilmasid, siis tõenäoliselt tuleb maraton joosta lõõskava päikese all. See aga tähendaks veelgi aeglasemat jooksu. Olen tänaseks näinud ka rajaprofiili... võttis ohkama küll. Seda ei anna Tallinna SEB maratoniga võrreldagi. Pigem võrdleks seda Tallinna City Trail rajaprofiiliga. :D Kes julgeb, võib seda piiluda SIIT.

Kuigi paljud nõuandjad ütlevad, et 3 nädalat enne maratoni tuleb hakata vähendama koormust, siis mina vähendan seda natuke juba praegu. Ei taha riskida ülekoormusega, vigastuse võimalusega või sellega, et olen maratoniks ikkagi liiga väsinud.

Hetkel tegin endale sellise plaani (hammastega kinni ei hoia):
IV nädalat enne jooksu - ca 40km
III nädalat  - ca 35km
II nädalat  -  ca 20km
I nädal -  10-15km

Kolmel-neljal korral tahaks teha lõigutrenni. Vähendan nende mahtu aga mitte intensiivsust. Väga pikki jookse (üle 1,5h) ma enam ei tee. Või on isegi 1,5h liiga palju? Väldin igasugust maksimaalse võimsuse/kiirusega treenimist/jooksmist.

Treeningutest vabanevat aega kasutan ainult puhkamiseks, ei lähe kartuleid korjama või puid laduma. Suur töö maratoniks on juba ära tehtud, nüüd jääb vaid hoida vormi, sest midagi paremaks muuta enam ei saa nagunii. Hullemaks aga küll, nagu ma olen aru saanud.

Mul on maratoniks juba olemas:
* Laevapiletid. Lähen Helsingisse laupäeva hommikul (start on laupäeval kell 15:00) ja tulen tagasi esmaspäeva õhtul. Ööbin onu juures.
* Uued jooksujalatsid. Minu üks hirme oligi see, et ma pean vanade sussidega minema aga õnneks sain enne ikka uued kätte. Pean need vaid mõned korrad sisse enne jooksma.
* Geelid ja taastusjoogipulber. Mul nimelt oli Rademari kinkekaart ning ostsingi geele ja igast muud sporditoitu kokku. Ma pole otsustanud veel, palju ma neid kaasa võtan aga need on olemas.
* Läbiproovitud riietus, pealaest jalataldadeni.
* Vaseliin. Kuidas ma eelmine kord ilma läbi sain? Seekord igaksjuhuks kasutan seda.
* Kohane on siinkohal ära tuua ka korras verepilt, mis teoreetiliselt lubab mul maratoni joosta.

Mõtlemiskohad:
* Mida paganat ma teen oma varabaküünega, mis otsustas, et nüüd on õige aeg verd valada küüneplaadi alla? Hetkel tundub, et see kasvab lihtsalt välja aga ilmselt jooksmine seda kasvu kuidagi ei kiirenda.
* Kas minna jooksma pulsivööga? Trennides pole veel hõõruma hakanud aga maratonil kindlasti hõõrub? Nii põnev oleks pärast numbreid vaadata.
* Milliste detailide peale ma pole veel tulnud? Kas ma saan midagi veel mõjutada?

Võib-olla mõnele tundub, et ma võtan liiga tõsiselt seda asja aga kunagi ma võtsin poolmaratone ka sama tõsidusega. Enam siiski mitte. Küllap varsti jooksen ka maratone ilma pikemalt mõtlemata. ;)

11. juuli 2016

Saucony Tartu Südalinna Jooks 2016

Päris mitu aastat püsis minu 5km distantsi parima ajana 00:24:55. Ei hakka meenutamagi, et kunagi jooksin ma seda vahemaad võistlustel üle 33 minuti ja keskmine pulss oli samal ajal vähemalt 180 l/min. Sel aastal olen aga mitu korda seda aega parandanud (nt Raplas oli esimesed 5km 00:24:02, mis oli täiesti ideaalsetes tingimustes joostud jooks) ja kui Saucony jooks pildile ilmus, siis tundus see olevat minu võimalus. Ja seda enam, et sain võtta osa sellisest suursündmusest nagu Tartu Mill Triatlon. Hmhm, jooksu rajaprofiili vaatasin muidugi vahetult enne jooksu, tubli!

Laupäeva hommikul läksin numbrile järgi ja kuulsin, kuidas ürituse kommentaator kuulutas: "Saucony jooksul saavad 300 esimest finishis ilusa särgi aga ärge muretsege, praegu on osalejaid kirjas ainult 120". Ja see särk oli tõepoolest ilus. Veidike suur (kuigi sain S-suuruse) aga ilus!

Pühapäeval jõudsin võistlusalale täpselt enne Kaidi Kivioja finisheerumist. Vahetult enne seda hakkas sadama paduvihma aga see jäi järgi täpselt siis, kui mul oli vaja starti minna. Kuigi mul poleks vihma vastu midagi olnud, oligi liiga soe.
Foto Margit Partei http://www.margitpartei.ee/
Esimene kilomeeter möödus rahulikult ja siis hakkas vaikselt lähenema Jakobi mägi. Ülesmäge tuli hakata rühkima juba enne Kroonuaia kooli. Kui seni suutsin hoida tempot alla 5 minuti km kohta siis seal langes see juba lausa 7 minutini km kohta. Pulsi lõi korralikult lakke ja see ei taastunud isegi mööda Vallikraavi/Baeri tn alla tulles, kus korraks jooksin lausa 3:36 km kohta.
Jooks sai ikka päris kiiresti läbi. Hoolimata sellest tõusust, sain ma eesmärgi täidetud - uus isiklik ametlikult kirjas. Sellised lühikesed distantsid kurnavad pigem emotsionaalselt kui füüsiliselt ja polnud ka mul ei finishis ega ka praegu mitte mingit emotsiooni (pildid on kohati petlikud :D). Tunnen, et rahulolust jäi seekord midagi puudu... äkki 3 minutit ja 11 sekundit? Ükspäev!

Distants: 5km
Aeg: protokollis hetkel 00:23:11 ja videojäädvustuses 00:23:16. Üks neist ühesõnaga.
Keskmine kiirus: 04:49 min/km (veel eelmine aasta tundus selline tempo ulmekas)
Keskmine pulss: 184 l/min 
Koht: 87/177, vanusegrupis 20/41, naistest 28/88

Pilt videost, vaata SIIT
Mitte nii hea on aga see, et kui juba mitu nädalat on mul ühe varba küüne all olnud verevalum, siis tänaseks on see veri valgunud terve küüne ulatuses. Juhei! Võite panustada, kas pärast maratoni on see küüs alles või jääb sokki jalast võttes sinna sisse. Head isu neile, kes parasjagu sõid. :D

5. juuli 2016

Joostes joonistades - süda

Tükk aega vedasin näpuga jooni mööda Tallinna kaarti ja lõpuks leidsin ideaalse koha, kuhu saab gpsiga joonistada südame. Muidugi oleks lihtsam olnud paintiga see joon ise tõmmata aga see poleks ju olnud see. Enda tehtud on ikka enda tehtud.


Seekord jah, tõsi, ei jooksnud. Lihtsalt kõndisin, tehes veidi kiiremaid samme. Ma isegi ei hakanud mõtlema, et võiks joosta aga südame tahtsin ära teha küll. Kui nüüd aus olla, siis see rada eriti jooksmiseks ei kõlbagi. Miljon korda tuleb ületada sõiduteid ja lisaks pole osadel teedel üldse kõnniteid.

Suutsin ühest kohast valesti minna ehk magasin maha Koskla ja Tulika tn ristumiskoha ja paremale küljele tuli üks lisasakk. Samuti saaks teha vasakule poolele ühe pisikese saki juurde. Aga ma ei viitsi seda uuesti läbi teha, mitte praegu.


Nende sakkide tegemine oligi kõige keerulisem - majad olid kohati risti-rästi ja no ei saanud aru, kus mingi tänav läheb või ei lähe. Paras üllatus oli ka see, et Algi tänav oli kahes osas ja osade keskel oli väike heinamaa. :D Aga üldiselt on täitsa teostav ja jalutuskäik oli tore. Sai jälle uut piirkonda uudistada, kuhu tavaliselt ei satu.

Paar pilti on veel mõtetes, eks näis, millal nendeni jõuan.

3. juuli 2016

Nädala kokkuvõte 27.06-03.07

Mõned postitused tagasi mainisin, kuidas mul kuidagi ei õnnestu nädalas joosta 50km. Mitte, et see oleks mingi oluline number või et kuskil on kirjas, et ma pean nii palju jooksma. Lihtsalt see 50 tundus selline ilus number, mille poole joosta. No ja sel nädalal saigi esmakordselt üle 50km maha joostud. Nagu mingi minieesmärk oleks täitunud, vahva!

***

ESMASPÄEV
Lõigud.
15min sörki, 8x300m lõike, kus iga lõigu vahele tegin 300m sörki, lõpetuseks samuti sörkjooks.
Aeg: 00:57:04. Distants: 8,5km.

Nagu juba eelmises kokuvõttes mainitud, sai joostud vihmaga ja inimtühjal staadionil. Staadionite ainuke miinus on see, et kui juhtub puhuma tuul, siis puhub see alati vastu. Ka seekord oli see nii aga ei midagi kaelamurdvat.


TEISIPÄEV
Jooksmine.
Aeg: 01:06:33. Distants: 8,6km.

Seekord sõitsin bussiga Vabaõhumuuseumist veidi edasi ja võtsin suuna Stroomi poole. Oh õudust, see oli selle nädala kõige halvem idee. Mõnikord puudub mul igasugune loogika. Muidugi on soojal suvepäeval rand ju rahvast täis, sinna sekka purjutajad ja suitsetajad. Samas oleksin võinud ju kohe otsa ringi pöörata aga ei, mul oli ikka vaja rannariba lõppu joosta, et siis mõnuga tagasi tulles ka slaalomit joosta. :D


KOLMAPÄEV
Puhkepäev.


NELJAPÄEV
Jooksmine.
Aeg: 01:22:26. Distants: 12,1km.

Kuna oli juuni viimane päev, siis selleks, et tuleks 150km täis, pidin sel päeval jooksma 12km. Vahelduse mõttes oli päris hea joosta lugedes kilomeetreid ja mitte minuteid. 


REEDE
Puhkepäev.

Trenni ei läinud aga vot kui sain teada, et Prismas on arbuus imeodav, siis sinna sai küll mindud. Paraku aga arbuusijumalad pole halastanud ja kõikides poodides on need hiiglaslikud. Harva olen näinud lahtilõigatud tükke. Seekord oli Härra ka tööl aga arbuusiisu võttis juba pildi silme eest. Ega siis midagi, haarasin ühe 8kg palli sülle ja asusin seda koju vedama. Ja uskumatu, mitte keegi ei pakkunud bussis istet, ei mulle ega mu "pisikesele" arbuusikesele. :D Hoidsin aga vaheldumisi ühe käega torust, teise käega arbuusi ja järgmine päev valutasin biitsepseid. Aga see oli seda väärt!


LAUPÄEV
Jooksmine.
Aeg: 02:29:44. Distants: 20,9km.

Õhtul, kui kohale sõudsid mustad pilved, läksin jooksma mõttega, et vaatan, mis saab. Kakumäe Selveri juurest võtsin suuna Tabasalu suunas. Jooksin ühtepidi 10km (01:15:00) ja jõudsin Maasika bussipeatusesse, kus kahjuks ei pakutudki maasikaid. :D Mul polnud tegelikult algselt plaanis joosta nii kaua, kui ma jooksin. Idee oli minna lihtsalt hulk peatuseid varem bussile ja koju sõita...

Kui hakkasin tagasi jooksma, meenus, et on ju laupäev, mis tähendab, et see buss, millega ma tulin, sõidab heal juhul kord tunnis. Kuidas ma koju tagasi saan? Mul polnud mitte mingit tahtmist joosta rohkem, kui ma planeerinud olin. Võtsin aga jalad selga, tegin paar kiiremat sammu ja lidusin 900m ühe peatuse võrra edasi ja jõudsin täpselt õigel ajal teisele bussile. Vedas, vastasel juhul oleksin pidanud veel hunnik maad jooksma või siis kõndima.

See jooks oli ka hea näide sellest, kuidas päevad pole vennad. Kui eelmisel pikal jooksul oli pulss kõrge, tempo palju aeglasem ja raske oli olla, siis seekord oli keskmine pulss 144 l/min, tempo oli palju kiirem ja kohe lust oli joosta.


PÜHAPÄEV
Taastav jooks.
Aeg: 01:00:46. Distants: 9,0km.

Tegin ühe kerge taastava jooksu. Mul pole õrna aimugi, kuidas ma tunni ajaga suutsin joosta 9km ja samal ajal oli keskmine pulss 138 l/min. Ilm oli ka jooksmiseks suurepärane. 

***

Kokku tuli 59,1km. Ise ka imestan, et see nädal nii edukas oli. Kes teab, millal sellist nädalat jälle näeb. :D