30. juuni 2016

Juunikuu kokkuvõte

Siiani pole ma teinud erilisi kuu kokkuvõtteid aga nüüd tänu uuele kellale,  on see nii mugav. Teen vaid polari veebirakenduse lahti ja juba näen jooksvat kokkuvõtet kuu trennidest.

Mais sai joostud 147,8km ja juunis veidikene rohkem. Peab tõdema, et nii palju ma polegi varem ühes kuus jooksnud kui kahel viimasel kuul.

***

Võistlusi oli 1 - Rapla Selveri Suurjooks, 10km, 00:48:05 (uus isiklik).
Jooksutrenne: 13x
Muid trenne: 4x
Puhkepäevi: 13 - tundub veidi palju aga enamus olid hädavajalikud ja väiksem osa olid ka laiskusepäevad.

Jooksukilometraaž: 150,3 km
Kogu maha kõnnitud/joostud kilometraaž: 336,9 km
Sammude arv: 465 377 - päris muljetavaldav.

Trennidele/võistlusele kulunud aeg: 23,5 tundi
Aktiivne aeg kokku: 4 päeva ja 11 tundi - ülejäänud 25 päeva ma vist magasin, hehe. :D

Trennidega põletatud kalorite hulk: 8240 kcal
Põletatud kalorite hulk kokku: 55 286 kcal - huvitav, palju ma sisse võisin süüa?

Keskmine päeva aktiivsus soovituslikust: 163%
Päevaaktiivsuse rekord: 409%
Madalaim päevaaktiivsus: 34%

***

Selle kuu lemmikpilt maha jäetud GPS jäljest. Muidugi ma ei jooksnud  ega ujunud mööda vett, käisime hoopis paadiga Saadjärvel sõitmas. Kokku olime ca 2 tundi ja läbisime 4,5km.


Põnev pildike lõigutrennist. Käisin ükspäev vihma ja tuulega Järveotsa kooli staadionil ja no nii mõnus, kui mitte kedagi pole parasjagu staadionil. Ja üleüldse on see väga hea staadion!

***

Selline see juuni oligi. Hea meel on 10km uue rekordi üle. Juulis lähen proovin ka 5km rekordit parandada aga erilisi lootusi ei sea, kuna rajal tuleb korra ka rühkida otse Toomemäele, et sealt siis jälle alla joosta (Tartus muidugi). :D

21. juuni 2016

Joostes joonistades - Päike

Tallinna kaarti vaadates selgub, et ega siin linnas nii väga lihtne joostes joonistada polegi. Üks esimestest, mis silma hakkas, oligi Päike ümber V-Õismäe tiigi. Tänase jooksutiiru lõpus oli jalg ja meel veel nii kerged, et otsustasin selle ära teha. Selline konarlik  ja paks Päike tuligi:


Selle tegemine võttis aega umbes 10min ja distants oli veidi üle 1km. Ainult natukene vaadati imelikult, et misasja ma seal tiirutan edasi-tagasi aga mul endal oli lõbus.

Üks naljakas lugu tänaselt jooksurajalt ka. Või noh, õnnelikult lõppenud tagantjärgi naljakas lugu. Nimelt tulid kergliiklusteel vastu 3 rulatajat, üksteise taga ja üldse mitte kihutades. Järsku sõitis viimane kraavi. Ärge küsige, kuidas, ma ei tea. Lihtsalt sõitis teelt välja otse kraavi. Ma algul ehmatasin ära aga siis vend hüppas kraavist püsti, kondid olid vist kõik terved, ütles veel sõpradele: vabandust, et kraavi kukkusin, ja sõitsid edasi. Mõtlesin situatsiooni uuesti läbi ja hakkasin omaette naerma. :D

Edasine tee pani mind aga mõtlema, et miks ta vabandas? Miks inimesed (sh ka mina) üldse vabandame nii palju?
"Vabandust, et kraavi kukkusin"
"Vabandust, kas ma saaksin teist mööda"
"Vabandan, et ma täna kommi sõin"
"Vabandan, et ma ei tee piisavalt tihti postitusi siin blogis"
"Vabandan, vabandan, vabandan"

Selle asemel, et öelda:
"Aitäh, sõbrad, et mind järgi ootasite"
"Aitäh, et mind mööda lasete"
"Aitäh, et ma ei piinanud ennast täna kommi mittesöömisega"
"Aitäh, aitäh, aitäh"

Kas inimesed vajavad neid vabandusi? Kas ütleja vajab neid vabandusi? Kas see muudab midagi paremaks? Kui ei muuda, siis pole ju tegelikult vaja vabandada... pean isegi püüdma olla rohkem tänulik ja vähem vabandama!

Aitäh, et viitsite ikka ja jälle piiluda siinseid postitusi! :)

19. juuni 2016

Nädala kokkuvõte 13.06-19.06.2016

Vahelduseks mõni kokkuvõte trennidest ka. See on alates aprilli keskpaigast esimene nädal, mil ei eelnenud ega ka järgne ühtegi võistlust, mistõttu sai rohkem trennile keskenduda. Ega see maraton enam kaugel ei ole - vähem kui kaks kuud. Kui päris aus olla, siis mida vähemaks jääb päevi, seda ebakindlamaks ma ka selles osas muutun...


ESMASPÄEV
Sel päeval polnud mul enam valikut - olin juuni esimest pikka jooksu juba liiga palju edasi lükanud ja üks 2 tunnine jooks tuligi ära teha. Juba tükk aega olen kogunud hoogu, et minna Haabersti-Nõmme kergliiklusteed avastama ja päris tore oli. Tõepoolest - joosta kahe tunnine ring ja samal ajal ületada vaid 2x suure liiklusega autoteed - super!

Aeg: 02:16:04
Distants: 17,9km
Põletatud kalorid: 1125kcal
Keskmine kiirus: 7,4 min/km


Jooksu ajal polnud mul õrna aimugi, et jooksen tõusvas joones. Arvasin, et olen lihtsalt nõrgaks jäänud ja vingusin niisama omaette. Tagasi tulla polnud ka lihtsam, siis oli vastutuul. Nokk kinni, saba lahti. :D

Nägin teepeal ka liiklusõnnetust. Nimelt seisis keset kergliiklusteed maastur, mille juhipoolne uks oli täiega lömmis, esiklaasi vasak nurk oli mõrades ja auto kõrval lebas kringliks moondunud jalgratas. Hea, et rattur oli juba ära toimetatud. Ja see polnud isegi mitte mingi ristmik, vaid pisike väljasõit ühe kompleksi hoovist. Nii õudne lihtsalt! Sa võid ennast ükskõik kui palju usaldada aga ikka sõidab mingi tropp sulle ette mõttega "äkki jõuab üle". :(


TEISIPÄEV
Jooksuharjutused, hüppeharjutused, kerged jõuharjutused tervele kehale. Ma ei mäletagi, millal viimati sedalaadi trenni sai tehtud. Lihased said korralikult läbi ehmatatud. Lõpus tegin ühe korralikuma venituse kõikidele lihasgruppidele.

Aeg: 1h + 20min venitusi + jalgsi 9. korrusele

KOLMAPÄEV
Puhkepäev. Huh, teisipäevane trenn andis ikka mõnusalt tunda. Nimelt olid mul kõik lihased teisipäevasest trennist valusad. Kõndimine ja istuma/püsti saamine oli omaette kunst. Isegi hambahari tundus kaaluvat 100kg. :D


NELJAPÄEV
Hommikul olid endiselt kõik lihased valusad aga õhtul seadsin end siiski jooksule. Tahtsin härrale ka tutvustada oma teisipäevast rada ja läksimegi Nõmme suunas. Täiesti uskumatu aga me olime suures osas täiesti üksi seal rajal. Nii mõnus - linnulaul, mändide lõhn, kerge vihm ja mitte kedagi teist.

Aeg: 00:57:37 + jalgsi 9. korrusele
Distants: 7,86km
Keskmine kiirus: 07:19 km/h
Põletatud kalorid: 466kcal

Vaatasin Internetist pilte, kuidas inimesed on gpsi kellaga tänavatel pilte joonistanud. Nii vahva idee. Tuli endalgi paar mõtet. Näiteks saab Tallinnas Hiiu tn joostes joonistada vihmavarju ja Väike-Õismäe tiigi ümber saab teha Päikese!


REEDE
Puhkepäev. Hommikul ärkasin endiselt lihasvaluga. Nagu kaua see teisipäevane trenn veel tunda annab, ah? Igatahes oli õhtul selline kole ilm, et välja oma nina pista küll ei tahtnud. Tegelikult olen ma teadlikult vältinud reede õhtuti väljas jooksmist/trenni tegemist. Mingil põhjusel ilmub just sel nädalapäeva õhtul kõikjale väga kahtlane seltskond inimesi. Neid jätkub igale poole - poodide treppidele, majade nurkadele, bussidesse, bussipaviljonitesse, lihtsalt tänavatele.


LAUPÄEV
Ei olnud trennipäev ja ei olnud ka puhkepäev. Oli hoopis remondipäev. Kuna õues oli just täpselt selline ilm:


...siis oli ainuke soov pugeda teki sisse kerra ja juua kuuma kakaod. Aga selleni ma ei jõudnudki. Läksin hoopis appi remonti tegema. Alguses tassime vanu mööbli/laua juppe ja kodutehnikat kärusse, et see viia jäätmejaama ning siis hiljem sai veidi seintele lihvimist tehtud. Polar näitas õhtuks päeva aktiivsuseks rekordiliselt 36% soovituslikust aga tegelikult oli terve päev täis toimetusi.


PÜHAPÄEV
Täna oli ilm juba tunduvalt parem aga ikkagi väga tuuline. Jooksin taaskord samal jooksurajal, kus eelnevalt. Seekord aga keerasin ühes kohas Harku terviseradadele ja uudistasin sealset piirkonda. Vaatasin hiljem kaardilt, et jäi veel natuke minna Mõisajärveni.

Aeg: 01:26:24
Distants: 11,9km
Keskmine kiirus: 07:16 min/km
Põletatud kalorid: 726kcal

Selline mitte väga sisutihe nädal oligi. No kuidagi ei õnnestu mul teha igapäev trenni. Alati segab elu vahele. Just lugesin, et nt Luiged jooksevad nädalas 180km vähemalt. Kuidas? Ma siin näen vaeva, et 50km'gi kokku saada. :D

6. juuni 2016

IV Rapla Selveri Suurjooks 2016

Uus 10km PB - 00:48:05 (eelmine 00:52:25)!!! Omg!!!

***

Seekord tegin jooksuks valmistumisel vist kõik teistpidi võrreldes tavapärasega, mistõttu mul väga kõrgeid ootuseid tegelikult Raplasse minnes ei olnud (salaja ikka olid :D). Noh, reede oli näiteks 100% patupäev. Juba hommik algas tervisedenduse konverentsiga ja tavaliselt tähendavad sellised üritused lisaks huvitavatele loengutele ka palju süüa. Vahepeal vahetasin linna, liitusin Suvejooksu koosolekuga ja söömine jätkus. Lõpuks kui koju jõudsin, siis jõudsin tõdemusele, et mida isadel ikka muud teha on, kui tütre kojutuleku puhul osta näiteks sügavkülm jäätist täis. Ja teadagi, mul pole ju südant öelda ei. :D Laupäeval aga käisime Saadjärvel paaditamas. Algus oli hea aga siis tõusis tuul - üle paadi pritsivad lained + külm tuul = midagi head kindlasti mitte. Õhtul sai veel tagasi Tallinna, öösel kell 1 magama ja see oli vaid hetk, kui äratuskell juba 6:15 helises. Ärkamise asemel oleks tahtnud ikka mõnuga edasi põõnata. Hommikusööki mul polnud, lootsin, et Raplas saab poodi (saigi aga valik oli päris kesine, sõin lihapiruka ja kaeraküpsise, kõik).

Raplasse jõudsin ma ca 3 tundi enne starti. Ma olin kaasa võtnud riided vastavalt ilmateatele: päike ja 16 kraadi sooja. Ja appikene, kui külm seal oli. Ma olen jumala kindel, et temperatuur võis tuule käes isegi miinustes olla. :D Lonkisin siis lõdisedes need 3km rongijaamast stardipaika, võtsin numbri ja soojendasin end Selveris. Kui aeg oli teha soojendusjooksu, hakkas vihma tibutama, jätsin soojenduse hoopis katki ja kirusin, et keset suve on järsku talv saabunud. Läksin ca 10min enne starti stardikoridori mõttega, saab mis saab. Ikka niiiii kkküüüllllmmm oli! Tagantjärgi tarkus on muidugi, et parem külm kui lõõskav päike.

Olen varem seda rada jooksnud ja teadsin, et on kiire rada. Ilma eriliste tõusude ja langusteta, nagu üks pirakas staadioniring. Stardis oli nagu ikka, väga hea minek. Sain oma uuelt kellalt ju isegi vaadata kui kiiresti ma hetkel jooksen ja ausalt, see kell oli ikka päris suur motivaator. Kohe, kui tempo hakkas langema, proovisin kiiremini joosta. Ilma kellata ma poleks ju teadnud, et tempo langeb. Miks ma alles nüüd sellise kella endale sain???

Kui Harku järve jooksul tuli surm juba 2. km silme ette, siis Raplas oli väga hea joosta. Mitte kordagi ei tekkinud enesepiinamise tunnet, muidugi oli raske aga oleks võinud hullem olla. Proovisin maanteel püsida alati kellegi taga, sest tuul kippus vastu puhuma. Ühe korra oligi nii, et jäin ühe noormehe taha kinni, kes jooksis tempos 5:30 vms ja ma ei saanud ära, sest vastutuul oli just sellel lõigul nii tugev ja paljas mõtlemine sellest ise läbi lõigata, kiirendas pulssi. Lõpuks tuli tagantpoolt üks teine jooksja, kellelt haarasin kohe sabast kinni ja sain jälle kiiremini joosta.

Esimeses joogipunktis võtsin lonksu spordijooki aga teise jätsin külma südamega vahele. Esiteks hakkas vaikselt sadama ja teiseks hoog oli endiselt nii hea, et kahju oli seda vähendada. Ca 2km enne lõppu juba korralikult kallama. Kui mul vahepeal juba hakkas nagu soe sisse tulema, siis lõpujoonest astusin ikka lõdisedes üle. Igakord km postist möödudes ei suutnud uskuda, et ma nii kiiresti olen jooksnud. Vahepeal oli tunne, et võiks isegi veel kiiremini, kui vaid kopsud suudaks rohkem hapnikku vereringesse pressida. 9km'le minnes oli aga selge, et aeg tuleb alla 50min aga et hoopis 48minutit??? Seda ma ei uskunud enne kui lõpuprotokolli vaatasin. See teeb ju üle 4min ajaparandust!

Distants: 10km (sel aastal oli siis kaardistatud rada, mul kell näitas 9,9km)
Aeg: 00:48:05 (neto)
Keskmine km aeg: 04:52 min/km (vau!)
Max km aeg: 04:00 min/km
Keskmine kiirus: 12,5 km/h
Koht: 390/789 ja naistest 62/303

Sinine on kiirus, punane pulss, hall rajaprofiil. Nagu näha, siis mingid künkad nagu olid aga ei midagi mainimisväärset. Pulssi ma kommenteerida ei oska, ehk on tegemist mingi ühendusprobleemiga vahepeal. Ja joogipunkti asukoht on ka ilusti pildile jäänud. :D

Tõepoolest, tegemist on ikka väga kiire rajaga ja rekordid on siin kerged tulema. Mulle meeldis lõpus antud nännikott ka - Jooksja ajakiri, šokolaad ja isegi medali sai (kuigi mitte just kõige säravam metallitükk mu kollektsioonis). Kuna rongini oli aega, siis vaatasin veidi ka autasustamist aga no nii külm hakkas, et värisesin hoopis Sadolini spordikeskusesse sauna. Saun ja kuum dušš olid nii head, et jäin peaaegu rongist maha. Õigemini oli sedasi: 200m enne rongijaama vaatasin, et pagan, rong juba sõidab ette. Jooksin. Kuidagi suutsin valele rongile joosta. Astun rongile - tühi, ekraan ka pime. Jooksen välja. Tegelt ka või? Õige rong on hoopis teisel platvormil ju. Jooksen siis sinna ja jõudsin rongisabani, kui rong hakkas sõitma... jooksen edasi, et äkki jõuan ikka nupuni, vajutan ja rong jääb seisma? Polnud vajagi, rongijuht nägi mind ja jättis rongi ise seisma ning saingi peale. Milline õnn, et oli selline hooliv rongijuht. :)