19. detsember 2015

5 aastat jooksmist

See aasta oli sellessuhtes eriline, et mul täitus viis jooksuaastat. 5a tagasi osalesin oma esimesel rahvajooksul - Kahe silla jooksul ja pärast seda hakkasid jooksmisega tõsisemalt tegelema. Armusin jooksmisesse. Sellel jooksul olen osalenud nüüdseks samuti 5 korda. Võrreldes esimest ja viimast jooksu sellel võistlusel, võime rääkida ööst ja päevast - pikem distants, parem rada, rohkem (liiga palju) jooksjaid, ilus medal. 


Esimene Jaansoni jooks oli 9km, pool teed oli kruusa ja aeg oli 00:54:46 ning viimane Jaansoni jooks oli 10km, terve tee asfalt aga see eest megapalju inimesi jooksmas ja aeg oli 00:53:50.

Lühidalt minu 5a statistika:
* 1 maraton: 04:50:00, Tallinna sügisjooks 2014
* 6 poolmaratonit: esimene 02:15:16, Vändra 2013; parim 02:01:20, Tartu Sügisjooks 2015
* 8 x 10km jooksu: esimene 01:05:33, Olümpiajooks 2012; parim 00:52:25, Tartu Kevadjooks 2015
* 6 x 5km jooksu: esimene 00:33:14 Luitejooks 2012; parim 00:24:55 Novembrijooks 2014
* üks kuldmedal, 800m jooksus, Pärnumaa meistrivõistlused 2013
* 12 muud jooksu
* 16 medalit


Mõnest ilusamast medalist ka pildike:

Esimene poolmaraton Vändras

Kuldmedal 800m jooksus

Maratonimedal

Tartu Sügisjooksu poolmaratoni medal

Kahe silla ehk Jaansoni jooksu medal, tähistab ka minu 5ndat osalemiskorda

Võidupüha poolmaratoni medal

Linnajooksude sarja medal

Sellised need viis aastad olidki. Hea on tõdeda, et iga aasta on jooksutulemused läinud aina paremaks, loodetavasti see jätkub ka järgnevatel aastatel. :)

18. detsember 2015

2015 aasta kokkuvõte

Aasta hakkab taaskord lõppema ja aeg on otsad kokku tõmmata. Sel aastal igal jooksuvõistlusel ei osalenud, ei oskagi öelda, millest selline valik tekkis. See eest sai mitmel jooksuvõistlusel vabatahtlikuna kaasa löödud ja oli au korraldada augustis ka ühte lastejooksu.
Jooksuvõistlusi kogunes kokku 6, mis on võrreldes eelmiste aastatega päris vähe:
1. Viljandi järve jooks, 13.4km, 01:10:51 väga raske jooks, kuid olen tulemusega rahul.
2.Tartu maratoni kevadjooks, 23km, 02:16:52, eelmisel päeval olin just saabunud lennukiga Eestisse, magamata öö, super tulemus, üks ägedamaid jookse sel aastal.
3. Tartu kevadjooks, 10km, 00:52:25 ja esimene eesmärk sai täidetud.
4. Võidupüha poolmaraton, 21.1km, 02:03:30, raskeim jooks, mida olen vist üldse jooksnud.
5. Kahe silla jooks, 10km, 00:53:52, paras slaalomjooks, liiga palju osalejaid.
6. Tartu sügisjooks, 21.1km, 02:01:15, peaaegu alla kahe tunni, oeh, aga see eest jooks oli mõnus.
Eesmärke oli kaks: joosta 10km alla 55min ja 21,1km alla 2 tunni. Neist esimene õnnestus täiega ja teist jäi kummitama üks minut.
Maratonil otsustasin sel aastal mitte osaleda. Põhjus on lihtne. Kuna esimene maraton oli väga eriline, tahtsin et ka teine tuleks selline erilisem ja sama maraton ei tundunud selleks õige olevat. Vihjeks võin öelda, et see õige maraton on mul juba uueks aastaks välja valitud aga eks seda näitab aeg, kas sinna ka jõuan. ;)
Selline siis oligi minu aasta 2015 jooksumaailmas. Alles see oli kui ta uksele koputas ja nüüd juba teebki minekut... Loodetavasti uus tuleb vähemalt sama edukas. :)

3. oktoober 2015

Tartu Linnamaraton 2015

Mõnus, kui jooksupidu tuuakse koju kätte. Sel aastal jooksin siis poolmaratoni ja eesmärgiks oli joosta lõpuks distants alla kahe tunni. Ilm oli jooksmiseks suurepärane, rada oli põnev kuigi väga künklik, kuid kahe tunni piiri sel korral siiski ei alistanud. Ajaks tuli 2:01:15 (rekordiparandus 2min 15sek). Kui aus olla, siis ega ma sel korral ei oskagi öelda, kuhu see 1min ja 15sek kadus...

Plaanisin kohe alguses võtta ennast 2h tempomeistri sappa, kuid ei näinud teda stardis. Üritasin siis ise rahulikku tempot hoida, kuid juba 4km'l oli selge, et sellise tuulega pidevalt ülesmäge joostes siit midagi head ei tule. Praegu muidugi olen veidi pahane, et nii mõtlesin, sest võib-olla jäi see minut just sinna maha... ei tea.  
12km'l jõudis lõpuks mulle järgi 2h tempomeister ja see tegi rõõmu, kuna jõud oli raugemas ja vaim väsimas. Jooksin selles pundis päris mitu km, kuid pidin lõpuks alla andma ja nii nad mul eest ära lidusid.

Meeldis väga joogipunkt, kus pakuti colat. Kas see suhkruvesi on alati nii imeliselt maitsenud? Või sain ma lihtsalt suhkru üledoosi? :D

Mida lähemale jõudsin taas kesklinnale, seda hirmsamaks muutus mõte Lossi tänavast. Ja see tõus oli just nii hull kui ma kartsin. Palju ei puudunud sellest, et oleksin end pikali visanud ja otseteed finishisse veerenud. Aga ülesse ma sain ja oi kui magus oli sellele järgnenud allaminek Vallikraavi tänavast. Seal ennast enam tagasi ei hoidnud, kuid kahjuks ei piisanud sellest, et alistada see nõme kahe tunni piir. No kaua võib? :)

Finishis sain vahtralehe kujuga medali, mis oli eelmise aasta 10km omast veidi suurem ja priskem. Veidi hiljem elasin veel kaasa 10km jooksjatele ja nautisin päikesepaistes jooksupeo melu. Kokkuvõttes võib jooksuga jääda natuke rahule aga väike kripeldus jääb siiski sisse. Ehk järgmisel aastal õnnestub paremini alistada poolmaratonis kahe tunni piiri. :)

"Ma olen kõigega rahul. Ma lihtsalt tahan rohkem!"

7. september 2015

Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks 2015

Pühapäeval toimus 15. Kahe Silla Jooks. Kuna jäin regamisega hilja peale, siis maandusin vist viimases stardikoridoris ja kuna mõistust, et küsida end ettepoole, ei jätkunud, siis tuli alguses ennast ikka tohutust rahvamassist läbi murda. Eesmärk oli joosta üle oma Kevadjooksu aeg 52:25. Paraku oli antud aeg joostud ideaaltingimustes (vähem rahvast, pea mitte ühtegi tõusu jne), siis paraku see ei õnnestunud, kuigi väike lootus püsis sees poolele maale.
Jooksu algus oli paras slaalomi-jooks, kuna rahvast oli tõeliselt palju ja rada päris kitsas. Iga sammuga pidin vaatama, et kellelegi kanda ei astu, kelleltki küünarnukiga silma ei saa või hoopis mind jalust ei niidetaks. Kuid esimesed 4km püsisin imekombel rekordigraafikus ja siis tuli korralik tõus sillale, mis röövis jällegi minuteid. Sörkisin sillast üles ja edasi umbes ärapöörde kohani. Pärast silda, kui täis oli 5km, sai ka lõpuks normaalselt jooksma hakatud, kuna inimesi jäi rajal vähemaks või muutus rada laiemaks vahepeal? Siiski kaotatud minuteid enam tagasi ei teinud ja lõpuajaks sain 53:19. Viimastel kilomeetritel, kui olin veendunud, et rekordit ei tule, siis ei viitsinud enam lõpuni pingutada ka.
Iseenesest olen jooksuga rahul, kuna rada oli kiire, joosta oli kerge, ilm oli enam-vähem. Samuti sain finishis kaela ilusa medali. Ja kui ma ütlen, et joosta oli kerge, siis tõepoolest. Finishis tundsin, et võiks veel paar kilomeetrit samas tempos edasi lasta. Kiiremini joosta aga poleks eriti saanud, kuna pulss oli juba viimasel piiril.

Tänaseks olen Kahe Silla Jooksul osalenud täpselt 5 korda. Ja täpselt 5a tagasi jooksin ma oma esimese rahvajooksu sellel samal üritusel. Esimene jooks oli siis 8,8km pikk ja ajaks tuli 59:04. Mingi areng on ikka aastatega toimunud. Mõni võib väita, et aeglane aga noh, ega mu eesmärk polegi joosta koos tippudega vaid teha seda, mida armastan ning sealjuures hea välja näha. :)

"Don't ask me, why I'm running. Ask Yourself, why you don't!"

14. august 2015

SEB Tallinna Maraton 2014 - minu esimene maraton

2014. aasta esimestel päevadel otsustasin, et jooksen septembris SEB Tallinna maratoni. Sellega algas ka teadlik treening, mis sisaldas erinevaid jooksutrenne, lõigutrenne ja vähemalt 1x kuus 1,5-2h pikkust otsa.

Enne starti - mul polnud õrna aimu ka, millesse ma end mässisin

Suve alguseks oli närv juba päris suur, aukartus distantsi ees oli sama suur kui enne esimest poolmaratoni. Samas olin ma kindel, et ära ma selle jooksen. Minu ümber oli palju inimesi, kes uskusid minusse kohati rohkem kui ma ise.

Enne maratoni oli kolm kontrolljooksu - Narva Energiajooks, 21,1km, mis läks kehvasti; Ööjooks, 21,1km, mis päädis tolle aasta rajarekordiga ja Jaansoni jooks, 10km, nädal enne maratoni. Jaansoni jooks oli päris kohutav, olin kui tühjaks pigistatud sidrun ja mul polnud õrna aimugi, kuidas ma niimoodi maratoni läbin...

Maratoni eelsel nädalal ei teinud ma ühtegi trenni. Sõin palju makaroni ja jõin mineraalvett. Vaimselt olin ma valmis, kuid kas ka füüsiliselt? Öö enne starti veetsin Tallinnas ja umbes kell 7:30 asusin stardi poole teele. Öösel muidugi magada eriti ei saanud, hommikusöök läks alla väga vaevaliselt, umbes pool tavapärasest portsust suutsin ära süüa.

Esimese ringi lõpp

Kõlas stardipauk. Haakisin ennast kohe 4:45 tempomeistri sappa, kuna eesmärgiks oli esimene maraton läbida tervelt ja hea emotsiooniga. Esimesel ringil oli närv üsna pingul, jõin küll usinasti vett aga süüa ei tahtnud veel. Alustades teist ringi võtsin sisse esimese geeli ja sõin peotäis rosinaid. Kõik sujus 27km'ni ja siis juhtus kõige ootamatum - järgi jõudsid poolmaratoonarid ja ma kaotasin silmist oma tempomeistri. Jooksin edasi, kuid ilmselgelt ei osanud ma ise tempot hoida ja kui ma lõpuks teda uuesti nägin, oli vahemaa liiga pikaks veninud. Mis seal ikka.

32km'l juhtus aga see, millest kõik räägivad - algas päris maraton. Jalad muutusid raskeks, keha oli väsinud, käed ei liikunud, süda ei jõudnud enam lüüa. Mõtlesin, et nüüd on kõik, kuid mõte läks oma rada. Üks hetk jõudis kohale, et kuule, sa jooksed praegu maratoni ja sa oled varsti finishis! 35km'l miski muutus. Kuskilt hakkas sisse voolama energiat, adrenaliin ajas üle ääre, jalad hakkasid ise uuesti jooksma. Jah! Ma jooksen maratoni, uskumatu!

Olles Balti jaama juures, teadsin, et ümber nurga on Kaarli kirik ja kohe finish ning hakkasin kiirendama - ärge küsige, mille arvelt, ma tõesti ei tea. Muidugi ei olnud nurga taga veel mingit kirikut ja see kiirendus kestis ikka jupp aega, tahe finishisse jõuda oli lihtsalt nii suur. Ja lõpuks oligi kõik. Ajaks tuli 4:50:25 ehk 5min planeeritust kauem. Ei teagi, kas tempomeistriga oleks õigeks ajaks jõudnud?

Tegingi ära!

Igatahes olid emotsioonid laes. Paljud rääkisid, et vaimselt on raske minna teisele ringile aga ei olnud. Mind ergutas see vägagi, et teise ringi alguses oli nii palju kaasaelajaid, nii palju tuttavaid, kes ootasid enda starti. Kui tuttavad poolmaratoonarid mulle järgi jõudsid, patsutasid tunnustavalt õlale. Kuidas saab see olla vaimselt raske? :)

Minu esimene maraton oli imeline. Kahju, et seda vaid korra elus kogeda saab. Uut maratoni-plaani mul veel pole, kuid ega see tulemata ei jää.

Pärast maratoni ei saanud ma umbes nädal aega treppidel üldse liikuda (nt läksin alla selg ees), teisel nädalal sain juba paar taastavat trenni teha. Neli nädalat hiljem jooksin Tartu Sügisjooksul 10km'l uue rajarekordi ja selle järgneval päeval Paide-Türi jooksul samuti uue rajarekordi. Imeline!

Mis muutus pärast maratoni?
Süda muutus palju tugevamaks. Pulss ei lähe enam nii kiiresti kõrgeks.
Tahe joosta oli väiksem, kuna olin eelnevalt väga palju jooksnud. Seetõttu tegin talvel rohkem lihastrenne.
Sain väga palju uusi emotsioone.

Minu soovitus on esimest korda jooksjatele, et võtke rahulikult, ärge mõelge üle ja ajage oma asja (st ärge kuulake targutajaid)! :)

"Today I will do what others won't, because tomorrow I can do what others can't!"